AÜE pindala on 83 600 ruutkilomeetrit (sealhulgas rannikuäärsed saared). See asub Araabia idaosas, põhjas Pärsia lahe, loodes Katari, läänes ja lõunas Saudi Araabia ning idas ja kirdes Omaani ääres. Välja arvatud vähesed kirdeosas asuvad mäed, on suurem osa territooriumist lohud ja kõrbed alla 200 meetri kõrgusel merepinnast. Selle troopiline kõrbekliima on kuum ja kuiv. Nafta- ja maagaasivarud on väga rikkad, olles maailmas kolmandal kohal ja maagaasivarud maailmas kolmandal kohal.

Üleülevaade

Araabia Ühendemiraadid, Araabia Ühendemiraatide täielik nimi, hõlmavad 83 600 ruutkilomeetri suurust ala (koos ranniku saartega). Asub Araabia poolsaare idaosas ja piirneb põhjas Pärsia lahega. Piirneb loodes Katari, läänes ja lõunas Saudi Araabia ning idas ja kirdes Omaaniga. Välja arvatud üksikud kirdes asuvad mäed, on suurem osa territooriumist madalamal kui kõrbes alla 200 meetri kõrgusel. See on troopiline kõrbekliima, kuum ja kuiv.

AÜE oli seitsmendal sajandil Araabia impeeriumi osa. Alates 16. sajandist on üksteise järel tunginud kolonialistid nagu Portugal, Holland ja Prantsusmaa. 1820. aastal tungis Suurbritannia Pärsia lahe piirkonda ja sundis lahe seitse Araabia Ühendemiraati sõlmima "püsiva vaherahu", mida nimetatakse "Truceir Aman" (see tähendab "vaherahu Aman"). Sellest ajast alates on see piirkond muutunud järk-järgult Suurbritannia "kaitserahvaks". 1. märtsil 1971 teatas Ühendkuningriik, et kõik Pärsia lahe emiraatidega sõlmitud lepingud lõpetati sama aasta lõpus. Sama aasta 2. detsembril moodustasid Abu Dhabi, Dubai, Sharjahi, Umm Al Qawani, Ajmani ja Fujairahi kuus emiraati Araabia Ühendemiraadid. 11. veebruaril 1972 ühines Araabia Ühendemiraatidega Ras Al Khaimahi emiraat.

AÜE elanike arv on kokku 4,1 miljonit (2005). Araablased moodustavad vaid kolmandiku ja teised on välismaalased. Ametlik keel on araabia ja üldine inglise keel. Enamik elanikke usub islami ja enamik neist on sunniidid. Dubais on šiiidid enamuses.

Nafta- ja maagaasivarud on väga rikkad, naftavarud moodustavad umbes 9,4% kogu maailma naftavarudest, mis on maailmas kolmandal kohal. Maagaasivarud on 5,8 triljonit kuupmeetrit, mis on maailmas kolmandal kohal. Rahvamajanduses domineerivad naftatootmine ja naftakeemiatööstus. Naftatulu moodustab üle 85% valitsuse tuludest.

Peamised linnad

Abu Dhabi: Abu Dhabi (Abu Dhabi) on Araabia Ühendemiraatide ja AÜE pealinn Abu Dhabi Kui emiraadi pealinn. Abu Dhabi koosneb mitmest väikesest mereäärsest saarest, mis asub Araabia poolsaare kirdeosas, põhjas piirneb lahe ja lõunas suure kõrbega. Elanikke on 660 000.

Ehkki Abu Dhabi asub lahe lõunarannikul, on kliima tüüpiline kõrbekliima, kus aastaseid sademeid on väga vähe ja keskmine temperatuur on üle 25 kraadi Celsiuse järgi. Temperatuur võib olla kuni 50 kraadi. Enamikus piirkondades on rohi lühike ja magevett napib.

Pärast 1960. aastaid, eriti pärast Araabia Ühendemiraatide asutamist 1971. aastal, avastades ja ekspluateerides suures koguses naftat, on Abu Dhabis toimunud maavärinad Muutused, mineviku kõledus ja mahajäämus on igaveseks kadunud. 1980. aastate lõpuks oli Abu Dhabist saanud moodne linn. Linnapiirkonnas on palju erineva stiili ja uudse stiiliga kõrghooneid ning risti risti on korralikud ja laiad tänavad. Mõlemal pool teed, maja ees ja maja taga on rand täis rohtu ja puid. Linna äärealadel on aiastiilis villad ja elamud ritta seatud, peidetud roheliste puude ja lillede vahele; maantee läbib lopsakat metsa ja ulatub kõrbe sügavusse. Kui inimesed tulevad Abu Dhabisse, ei tundu nad olevat kõrbemaal, vaid metropolis, kus on kaunis keskkond, maaliline maastik ja hästi arenenud transport. Kõik, kes on Abu Dhabis käinud, kiitsid ühehäälselt, et Abu Dhabi on kõrbes uus oaas ja lahe lõunakaldal särav pärl.

Abu Dhabi linna- ja äärelinnaalade haljasalad on omavahel ühendatud, täpselt nagu roheline ookean uputas kogu Abu Dhabi. Linnapiirkonnas on 12 parki, millest kuulsamad on Khalidiya park, Muhilifu naiste- ja lastepark, Capital Park, Al-Nahyan Park ja New Airport Park. Nende parkide valmimine mitte ainult ei laiendanud haljasala ega kaunistanud linna, vaid pakkus inimestele ka puhkamis- ja mängukohti.

Abu Dhabi turismitööstus on arenenud. 70% turistidest on pärit Euroopa riikidest. Mõnel suuremal konverentsil ja messil kasutatakse hotellitoasid Määr võib ulatuda 100% -ni.

Dubai: Dubai on AÜE suurim linn, oluline sadam ja üks olulisemaid kaubanduskeskusi lahe ja kogu Lähis-Idas ning Dubai emiraadi pealinn. . See asub Araabia riikide ja Pärsia lahe naftarikaste riikide vahelise kaubanduse ristumiskohas. See on suunatud Lõuna-Aasia subkontinendile üle Araabia mere, Euroopast kaugel ning seda on mugav transportida Ida-Aafrika ja Lõuna-Aafrikaga.

Hull-nimeline 10 km pikkune laht läbib kesklinna ja jagab linna kaheks. Transport on mugav, majandus on edukas ning impordi- ja ekspordikaubandus Arenenud, tuntud kui "Lähis-Ida Hong Kong". Sadu aastaid on see olnud ärimeeste jaoks hea sadam. Viimase 30 aasta jooksul on Dubai suure sissetulekuga petrodollaritest kasvanud murettekitava kiirusega kuulsaks kaasaegseks ja ilusaks linnaks, kus elab üle 200 000 inimese.

Dubai linn on väga roheline, mõlemal pool tänavat on peopesad ning maantee turvalisel saarel, mis on troopiline saareriik, on lopsakad lilled. 1980. aastatel ehitatud 35-korruseline Dubai Maailma Kaubanduskeskus on Lähis-Ida kõrgeim hoone. Piirkondades, kuhu on koondunud eurooplased ja ameeriklased, on lisaks kaunitele ultramoodsatele hoonetele ka luksuslikud supermarketid; ridamisi on kaubamärgiga juveelikauplusi, kullapoode ja kellapoode, kus on igasuguseid ehteid ja kaupu ning elegantseid rõivaid.