Angola Põhiandmed
| Kohalik aeg | Sinu aeg |
|---|---|
|
|
|
| Kohalik ajavöönd | Ajavööndi erinevus |
| UTC/GMT +1 tund |
| laiuskraad / pikkuskraad |
|---|
| 11°12'34"S / 17°52'50"E |
| iso kodeerimine |
| AO / AGO |
| valuuta |
| Kwanza (AOA) |
| Keel |
| Portuguese (official) Bantu and other African languages |
| elekter |
 Tüüp c Euroopa 2-kontaktiline |
| rahvuslipp |
|---|
 |
| kapitali |
| Luanda |
| pankade nimekiri |
| Angola pankade nimekiri |
| elanikkonnast |
| 13,068,161 |
| piirkonnas |
| 1,246,700 KM2 |
| GDP (USD) |
| 124,000,000,000 |
| telefon |
| 303,000 |
| Mobiiltelefon |
| 9,800,000 |
| Interneti-hostide arv |
| 20,703 |
| Interneti kasutajate arv |
| 606,700 |
Angola sissejuhatus
|
Angola asub Edela-Aafrikas, piirnedes põhjas Kongo Vabariigi ja Kongo Demokraatliku Vabariigiga, idas Sambia, lõunas Namiibia ja läänes Atlandi ookeaniga. Rannajoone pikkus on 1650 kilomeetrit ja pindala 1 246 700 ruutkilomeetrit. Suurem osa riigist on kõrgendik üle 1000 meetri kõrgusel merepinnast, maastik on idas kõrge ja läänes madal ning Atlandi ookeani rannik on tasandik. Enamikus riigi osades valitseb troopiline rohumaade kliima ja lõunaosas on lähistroopiline kliima. Ehkki Angola on ekvaatori lähedal, on kõrguva maastiku ja Atlandi ookeani külma voolu mõjul tema temperatuur sobiv ning sellel on "kevade riigi" maine. Riigi profiil Angola asub Edela-Aafrikas, põhjas Kongo Vabariik ja Kongo Demokraatlik Vabariik, idas Sambia, lõunas Namiibia ja läänes Atlandi ookean. Rannajoone pikkus on 1650 kilomeetrit. Selle pindala on 1 246 700 ruutkilomeetrit. Suurem osa riigist on kõrgendik üle 1000 meetri kõrgusel merepinnast, maastik on idas kõrge ja läänes madal ning Atlandi ookeani rannik on tasandik. Kesk-läänes asuv Moco mägi on 2620 meetrit üle merepinna, mis on riigi kõrgeim punkt. Peamised jõed on Kubango, Kwanza, Kunene ja Kuando. Põhjas Kongo jõgi (Zaire jõgi on piir Angola ja Kongo Demokraatliku Vabariigi (endise Zaire) vahel. Enamikus riigi osades valitseb savannikliima, lõunas aga subtroopiline kliima. Ehkki Angola on ekvaatori lähedal, on sellel maastik kõrguv ja Külma Atlandi hoovuse mõjul ei ületa selle maksimaalne temperatuur 28 kraadi Celsiuse järgi ja aasta keskmine temperatuur on 22 kraadi Celsiuse järgi. Seda tuntakse kui "kevadriiki". Riigilipp: Angola lipp on ristkülikukujuline ning pikkuse ja laiuse suhe on 3: 2. Lipu maa koosneb kahest paralleelsest ristkülikust, punasest ja mustast. Lipu pinna keskel on kuldne kaarekäik ja teineteist ületav matšeet. Kaarratta ja matšeeti vahel on kuldne viieharuline täht. Must on Aafrika mandriosa. Kiitus; punane tähistab kolonistide vastu võitlevate märtrite verd. Viiekordne täht tähistab internatsionalismi ja edumeelset eesmärki ning viis sarve sümboliseerivad ühtsust, vabadust, õiglust, demokraatiat ja progressi. Hammasrattad ja matšeeted sümboliseerivad töötajate, talupoegade, tööliste ja armee ühtsust. Ta väljendas ka mälestust põllumeestest ja võitlejatest, kes tõusid üles relvastatud võitluse algusaastatel. Angola on ilus, rikas ja rahutu riik. Portugal on Angola koloniseerinud enam kui 500 aastat, 1975. aastal. Angola saavutas alles iseseisvuse. Kuid pärast iseseisvumist on Angola olnud pikka aega kodusõjas. Kuni 2002. aasta aprillini allkirjastasid Angola valitsus ja mässulised UNITA lõpuks relvarahu, teatades 27-aastase kodusõja lõppemisest. Sõja-aastad on Angolat tõsiselt mõjutanud. Majandusareng on muutnud Angola maailma vähim arenenud riikideks. Angola on ressursirikas. Tõestatud maavarade hulka kuuluvad nafta, maagaas, teemandid, raud, vask, kuld, kvarts, marmor jne. Naftatööstus on Angola rahvamajanduse tugisammas. 2004. aastal oli nafta päevane toodang 1,2 miljonit barrelit. Teemandid ja muud mineraalid on Angola majanduses olulisel kohal. 2004. aastal oli teemantide toodangu väärtus umbes 800 miljonit USA dollarit. Angola metsa pindala ulatus 53 miljoni hektarini (katvuse määr). Umbes 40%), mis toodab eebenipuud, Aafrika valget sandlipuud, punast sandlipuud ja muid väärismetsa. Angolal on viljakas maa ja tihedad jõed, millel on suur potentsiaal põllumajanduse arenguks. Peamised rahakultuurid on kohv, suhkruroog, puuvill ja mõõk Kanep, maapähklid jms, peamised põllukultuurid on mais, maniokk, riis, nisu, oad jms. Ka Angola kalavarud on väga rikkad ning kalatoodete aastane eksport ulatub kümnetesse miljonitesse dollaritesse. Angola on praegu sõjajärgses ülesehitusperioodis ja materjalidest puudus. Hind on kallis. Luanda tänavatel kõndides näete aeg-ajalt puudega inimesi, kellel puuduvad käed ja jalad. See paneb inimesi sügavalt tundma, et sõja-aastad on sellesse riiki toonud katastroofid sügavad. Pikaajaline kodusõda on toonud rahu riigi majandusele ja ühiskonnale. Areng oli tõsiselt takistatud, põhjustades ligi miljon surma, ligi 100 000 puudega inimest, üle 4 miljoni ümberasustatud inimese ja peaaegu kolmandiku leibkondadest riigis, mida toetasid naised. Suurlinnad < p> Luanda: Angola pealinnana nimetatakse Luanda mereäärset promenaadi ametlikult "4. veebruari tänavaks". Teed on puhtad, metsad on lopsakad, kõrged hooned, sõidukid, merelaevad ja sinine taevas, valged pilved ja meri on ühendatud loodusliku pildi saamiseks. Dünaamiline pilt, laske inimestel pikutada Unusta naasta. Linnahooned lainetavad vastavalt mägisele maastikule, tänavaaed, taskuväljak ja saare ümbruse haljasala on üksteise järel, peene kujunduse ja võlu täis. Linnas ringi liikudes on näha 1576. aastal asutatud iidse linna Luanda ajaloolisi jalajälgi: muljetavaldavad on ka lossid, paleed, kirikud, muuseumid ja kõrgkoolid. |