Lõuna-Sudaan Põhiandmed
| Kohalik aeg | Sinu aeg |
|---|---|
|
|
|
| Kohalik ajavöönd | Ajavööndi erinevus |
| UTC/GMT +3 tund |
| laiuskraad / pikkuskraad |
|---|
| 7°51'22 / 30°2'25 |
| iso kodeerimine |
| SS / SSD |
| valuuta |
| nael (SSP) |
| Keel |
| English (official) Arabic (includes Juba and Sudanese variants) regional languages include Dinka Nuer Bari Zande Shilluk |
| elekter |
 |
| rahvuslipp |
|---|
 |
| kapitali |
| Juba |
| pankade nimekiri |
| Lõuna-Sudaan pankade nimekiri |
| elanikkonnast |
| 8,260,490 |
| piirkonnas |
| 644,329 KM2 |
| GDP (USD) |
| 11,770,000,000 |
| telefon |
| 2,200 |
| Mobiiltelefon |
| 2,000,000 |
| Interneti-hostide arv |
| -- |
| Interneti kasutajate arv |
| -- |
Lõuna-Sudaan sissejuhatus
|
Lõuna-Sudaani Vabariik, sisemaine riik Kirde-Aafrikas, iseseisvus Sudaanist 2011. aastal. Idas on Etioopia, lõunas Kongo Demokraatlik Vabariik, Kenya ja Uganda, läänes Kesk-Aafrika Vabariik ja põhjas Sudaan. Sisaldab Valge Niiluse jõe moodustatud tohutut Sude soostikku. Praegu on pealinn Juba suurim linn, tulevikus on plaanis pealinn kolida suhteliselt keskse Ramseli juurde. Kaasaegse Lõuna-Sudaani ja Sudaani Vabariigi territooriumi okupeeris algselt Egiptuse Mohammed Ali dünastia ja hiljem sai sellest Briti-Egiptuse Sudaani kaasvalitsus. Pärast Sudaani Vabariigi iseseisvumist 1956. aastal sai sellest osa ja see jagunes kümneks lõunapoolseks provintsiks. Pärast esimest kodusõda Sudaanis sai Lõuna-Sudaan aastatel 1972–1983 autonoomia. Teine Sudaani kodusõda puhkes 1983. aastal ning 2005. aastal kirjutati alla „igakülgsele rahulepingule“ ja loodi Lõuna-Sudaani autonoomne valitsus. 2011. aastal viidi Lõuna-Sudaani iseseisvusreferendum läbi 98,83% -ga. Lõuna-Sudaani Vabariik kuulutas oma iseseisvuse välja 9. juulil 2011 kell 0:00. Lõuna-Sudaani Vabariigi iseseisvuse tähistamise tseremoonial osalesid 30 riigi riigipead või valitsuse esindajad. ÜRO peasekretär Pan Kiwen osales ka inauguratsioonitseremoonial. 14. juulil 2011 ühines Lõuna-Sudaani Vabariik ametlikult ÜROga ja sai ÜRO liikmeks. Praegu on ta ka Aafrika Liidu ja Ida-Aafrika Ühenduse liige. 2012. aasta juulis allkirjastati Genfi konventsioon. Pärast Lõuna-Sudaani iseseisvumist on endiselt ägedaid sisekonflikte, alates 2014. aastast on Fragile States Indexi (varem Failure State Index) skoor olnud maailma kõrgeim. Lõuna-Sudaani pindala on ligi 620 000 ruutkilomeetrit. Põhjas on Sudaan, idas Etioopia, lõunas Kenya, Uganda ja Kongo Demokraatlik Vabariik ning läänes Kesk-Aafrika. Vabariik. Lõuna-Sudaan asub umbes kümne põhjalaiuskraadi lõuna pool (pealinn Juba asub 10 põhjalaiust) ja selle maastikus domineerivad troopilised vihmametsad, rohumaad ja sood. Aastane sademete hulk on Lõuna-Sudaanis 600–2000 millimeetrit. Vihmaperiood kestab igal aastal maist oktoobrini. Kuna Valge Niiluse jõgi voolab läbi selle piirkonna, on kalle äärmiselt väike, ainult üks kolmteist tuhandikku, seega tuleb see Ugandast ja Etioopiast Sellele alale jõudis kaks üleujutust. Vool aeglustus ja see uputas, moodustades suure soo ─ ─ Sude soo. Kohalik nilootlaste rahvas kolis enne vihmaperioodi mägismaale. Enne mägismaalt kõrgustikule liikumist peavad nad ootama üleujutuse taandumist. Jõekaldad või lohud veega. Must Niilus on pooleldi talupidamine ja pool karjakasvatust.Põllumajandus on peamiselt maniokk, maapähkel, maguskartul, sorgo, seesam, mais, riis, lehmhernes, oad ja köögiviljad [15] ning veised on kõige olulisemad loomakasvatus, sest selles piirkonnas on vähe metsi. Ja on pool aastat kestnud põud, mis ei soodusta siin tsetse-kärbeste arengut. Seetõttu on Lõuna-Sudaan oluline veiste tootmise piirkond, lisaks on ka kalatoodang rikkalik. Plateau ala, kust valge Niiluse jõgi läbi voolab, moodustab Sude soo, mis on Aafrika üks peamisi märgalasid. Vihmaperioodil võib soo pindala ulatuda enam kui 51 800 ruutkilomeetrini. Läheduses olevad hõimud kasutavad roostikke ujuvate saarte valmistamiseks ning ajutiselt elavad ja kalastavad ujuvatel saartel, et moodustada ujuv kalalaager. Lisaks on Valge Niiluse jõe iga-aastane üleujutus väga oluline ka karjamaade taastamiseks, kus hõimud karja karjatavad. Territooriumil asuvad Lõuna rahvuspark, Badingiro rahvuspark ja Poma rahvuspark. Namoruyangi kolmnurk Lõuna-Sudaani kaguosas Keenia ja Etioopiaga piirnev maa on vaieldav maa. Nüüd on see Kenya jurisdiktsiooni all, kuid Lõuna-Sudaan ja Etioopia väitis kumbki selle piirkonna omandiõigust. |