Myanmar Põhiandmed
| Kohalik aeg | Sinu aeg |
|---|---|
|
|
|
| Kohalik ajavöönd | Ajavööndi erinevus |
| UTC/GMT +6 tund |
| laiuskraad / pikkuskraad |
|---|
| 19°9'50"N / 96°40'59"E |
| iso kodeerimine |
| MM / MMR |
| valuuta |
| Kyat (MMK) |
| Keel |
| Burmese (official) |
| elekter |
 Tüüp c Euroopa 2-kontaktiline Tüüp d vana Briti pistik F-tüüpi Shuko pistik g tüüpi UK 3-kontaktiline |
| rahvuslipp |
|---|
 |
| kapitali |
| Ei Pyi Taw |
| pankade nimekiri |
| Myanmar pankade nimekiri |
| elanikkonnast |
| 53,414,374 |
| piirkonnas |
| 678,500 KM2 |
| GDP (USD) |
| 59,430,000,000 |
| telefon |
| 556,000 |
| Mobiiltelefon |
| 5,440,000 |
| Interneti-hostide arv |
| 1,055 |
| Interneti kasutajate arv |
| 110,000 |
Myanmar sissejuhatus
|
Myanmari pindala on 676 581 ruutkilomeetrit. See asub Indohiina poolsaare läänes, Tiibeti platoo ja Malai poolsaare vahel, piirneb loodes India ja Bangladeshiga, kirdes Hiina, kagus Laose ja Tai ning edelas Bengali ja Anda lahega. Manhai. Rannajoon on 3200 kilomeetrit pikk ja troopilise mussoonkliimaga. Metsa katvuse määr moodustab üle 50% kogu pindalast. See on riik, kus toodetakse suurim tiikpuu maailmas. Lisaks on rikkalikul nefriidil ja kalliskividel maailmas kõrge maine. Myanmari, Myanmari liidu täisnimi, territoorium on 676581 ruutkilomeetrit. Asub Indohiina poolsaare lääneosas, Tiibeti platoo ja Malai poolsaare vahel. Piirneb loodes India ja Bangladeshi, kirdes Hiina, kagus Laose ja Tai ning edelast Bengali lahe ja Andamani merega. Rannajoon on 3200 kilomeetrit pikk. Tal on troopiline mussoonkliima. Metsade leviala moodustab üle 50% kogu pindalast. Riik on jagatud seitsmeks provintsiks ja seitsmeks osariigiks. Provints on Bamari etnilise rühma peamine asustusala ja Bangdo on erinevate etniliste vähemuste asustusala. Myanmar on pika ajalooga iidne tsivilisatsioon. Pärast ühtse riigi moodustamist aastal 1044 koges see kolme feodaalset dünastiat Baganist, Dongwust ja Gongbangist. Inglased alustasid Birma vastu kolm agressioonisõda ja okupeerisid Birma aastatel 1824-1885. 1886. aastal määrasid inglased Birma Briti India provintsiks. 1937. aastal eraldus Myanmar Briti Indiast ja oli otseselt Briti kuberneri võimu all. 1942. aastal okupeeris Jaapani armee Birma. 1945. aastal taastus Myanmar kogu riigi ülestõusus. Inglased taastasid kontrolli Birma üle. 1947. aasta oktoobris oli Suurbritannia sunnitud välja kuulutama Birma iseseisvusseaduse. 4. jaanuaril 1948 kuulutas Myanmar välja iseseisvuse Briti Ühendusest ja asutas Myanmari Liidu. See nimetati jaanuaris 1974 ümber Myanmari liidu sotsialistlikuks vabariigiks ja 23. septembril 1988 nimetati see ümber "Myanmari liiduks". Riigilipp: horisontaalne ristkülik pikkuse ja laiuse suhtega 9: 5. Lipupind on punane ja vasakus ülanurgas on väike tumesinine ristkülik, mille sisemusse on maalitud valge muster - 14 viieharulist tähte ümbritsevad 14-hambalist hammasratast, hammasratas on õõnes ja sees on maisikõrv. Punane sümboliseerib vaprust ja otsustavust, tumesinine sümboliseerib rahu ja ühtsust ning valge sümboliseerib puhtust ja voorust. 14 viieharulist tähte tähistavad Myanmari liidu 14 provintsi ja osariiki ning hammasrattad ja teraviljakõrvad sümboliseerivad tööstust ja põllumajandust. Myanmari elanike arv on umbes 55,4 miljonit (seisuga 31. jaanuar 2006). Myanmaris on 133 rahvusrühma, peamiselt Birma, Karen, Shan, Kachin, Chin, Kayah, Mon ja Rakhine. Birma elanikkond moodustab umbes 65% kogu elanikkonnast. Üle 80% elanikkonnast usub budismi. Ligikaudu 8% elanikkonnast usub islami. Birma keel on ametlik keel ja kõigil etnilistel vähemustel on oma keeled, nende hulgas on ka Birma, Kachini, Kareni, Shani ja Moni rahvusgrupid. Põllumajandus on Myanmari rahvamajanduse alus. Põhiliste põllukultuuride hulka kuuluvad riis, nisu, mais, puuvill, suhkruroog ja džuut. Myanmaris on palju metsaressursse. Riigil on 34,12 miljonit hektarit metsamaad, mille katvus on umbes 50%. See on riik, kus toodetakse kõige rohkem teaki. Teak puit on sitke ja korrosioonikindel ning see oli maailma parim laevaehitusmaterjal, enne kui inimesed kasutasid terast laevade ehitamiseks. Myanmar peab tiiki rahvuspuuks ja seda nimetatakse "puude kuningaks" ja "Myanmari aardeks". Myanmari rikas nefriit ja kalliskivid tunnevad maailmas kõrget mainet. Myanmar on kuulus "budistlik riik". Budismi on Myanmarisse sisse viidud juba üle 2500 aasta. Enam kui 1000 aastat tagasi hakkasid birma graveerima budistlikke pühakirju Bedoro puuks nimetatud lehele, muutes selle lahe lehesuutraks. Nagu mainitud Li Shangyini luuletuses, "lootose istme meenutamine ja Bayeux Sutra kuulamine". Myanmari enam kui 46,4 miljoni inimese seas usub budismi üle 80%. Iga Myanmari mees peab teatud aja jooksul oma juukseid raseerima ja munkaks saama. Vastasel juhul pilkab seda ühiskond. Budistid imetlevad Buddha kujude ehitamist ja templid tuleb ehitada tornidega. Kogu Myanmaris on palju pagoode. Seetõttu on Myanmar tuntud ka kui "pagoodide maa". Suurepärased ja suurepärased pagoodid muudavad Myanmari turismiobjektiks. |