Nepal on sisemaine mägiriik, mis asub Himaalaja keskosa lõunajalamil ning piirneb põhjas Hiina ja läänes, lõunas ja idas Indiaga. Nepalis kattuvad mäed ja Mount Everest (Nepalis nimetatud Sagarmatha) asub Hiina ja Nepali piiril. Riik on jagatud kolmeks kliimavööndiks: põhjapoolsed kõrgmäed, parasvöötme keskosa ja lõunapoolne subtroopiline tsoon. Külma aastaaja madalaim temperatuur on põhjaosas -41 ℃ ja suvel kõrgeim temperatuur lõunas 45 ℃. Maastik on põhjas kõrge ja lõunas madal ning maailmas on suhteline kõrguste vahe haruldane. Enamik on mägised piirkonnad ja üle 1 km merepinnast kõrgem maa moodustab poole kogu riigi pindalast. Idas, läänes ja põhjas mägede ümbritsetud Nepaal on iidsetest aegadest tuntud kui "mägiriik". Jõgesid on palju ja turbulentsed. Enamik neist pärines Hiinast Tiibetist ja suubus lõunasse India Gangesse. Keeruka maastiku tõttu on kliima erinevates riikides erinev. Riik on jagatud kolmeks kliimavööndiks: põhjapoolsed kõrgmäed, parasvöötme keskosa ja lõunapoolne subtroopiline tsoon. Külma aastaaja madalaim temperatuur on põhjaosas -41 ℃ ja suvel kõrgeim temperatuur lõunas 45 ℃. Samal ajal on riigis, kui lõunapoolsed tasandikud on äärmiselt kuumad, pealinn Kathmandu ja Pakra org täis lilli ja kevadet, samas kui põhjapoolne mägipiirkond on talvel lumehelvestega.

Dünastia loodi 6. sajandil eKr. 1769. aastal vallutas Gurkha kuningas Plitvi Narayan Shah Mala dünastia ja ühendatud Nepali kolm vürstiriiki. Asutati šahhide dünastia, mis kestab tänaseni. Kui britid 1814. aastal tungisid, oli Nepal sunnitud loovutama Suurbritannia Indiale suured territooriumid ja tema diplomaatia oli Suurbritannia järelevalve all. Aastatel 1846–1950 tugines Rana perekond brittide toetusele sõjalise ja poliitilise võimu haaramiseks ning sai päriliku peaministri staatuse, muutes kuninga nuku. 1923. aastal tunnustas Suurbritannia Nepali iseseisvust. 1950. aasta novembris alustasid Nepali Kongressipartei ja teised Rana-vastast võitlust, lõpetades Rana valitsemise ja rakendades põhiseaduslikku monarhiat. Mahendra kuulutas Nepali esimese põhiseaduse välja 1959. aasta veebruaris. Uus põhiseadus kuulutati välja 1962. aastal. Kuningas Birendra tõusis troonile 1972. aastal. 16. aprillil 1990 saatis kuningas Birendra Rahvusnõukogu laiali ja kuulutas sama aasta novembris välja kolmanda põhiseaduse, rakendades mitmeparteilist põhiseaduslikku monarhiat.

Lipp: Nepali lipp on ainus kolmnurkne lipp maailmas. Selline vimpel ilmus Nepaalisse juba sajand tagasi ja hiljem ühendati need kaks vimplit, et saada Nepali lipu stiiliks tänapäeval. See koosneb kahest kolmnurgast, millel on väike ülaosa ja suurem, üksteise peal.Lipu pind on punane ja lipi piir on sinine. Punane on rahvuslille punase rododendroni värv ja sinine tähistab rahu. Ülemisel kolmnurgalipul on valge poolkuu ja tähemuster, mis esindab kuninglikku perekonda; alumise kolmnurga lipu valge päikesemuster pärineb Rana perekonna logolt. Päikese ja kuu mustrid esindavad ka Nepaali rahva soovi, et riik püsiks nagu päike ja kuu. Kaks lipunurka tähistavad kahte Himaalaja tippu.

Nepalis elab 26,42 miljonit inimest (2006. aasta juuli seisuga). Nepal on paljurahvuseline riik. Seal on üle 30 etnilise rühma, sealhulgas Rukis, Limbu, Sunuvar, Damang, Magal, Gurung, Sherba, Newar ja Tharu. 86,5% elanikest usub hinduismi, mistõttu on see ainus riik maailmas, kus hinduismi peetakse oma riigiusuks. Budismi usub 7,8%, islami 3,8% ja teisi religioone 2,2%. Nepali keel on riigikeel ja kõrgemates klassides kasutatakse tavaliselt inglise keelt.

Nepal on põllumajandusriik, 80% elanikkonnast domineerib põllumajandus, majandus on mahajäänud ja see on üks vähim arenenud riike maailmas. Peamised põllukultuurid on riis, mais ja nisu ning söödakultuurid on peamiselt suhkruroog, õliviljad ja tubakas. Looduslike ressursside hulka kuuluvad vask, raud, alumiinium, tsink, fosfor, koobalt, kvarts, väävel, ligniit, vilgukivi, marmor, lubjakivi, magnesiit ja puit. Saadakse ainult väike kogus kaevandamist. Hüdroenergiaressursid on rikkad, hüdroenergiavarud on 83 miljonit kilovatti. Nepalil on nõrk tööstusbaas, väike ulatus, madal mehhaniseerituse tase ja aeglane areng. Peamiselt suhkru valmistamine, tekstiil, nahast kingad, toiduainete töötlemine jne. Samuti on maapiirkonnas käsitöö ja käsitöö tootmine. Mõnus kliima ja kaunid loodusmaastikud muudavad Nepali turismiressursside rikkaks. Nepal asub Himaalaja lõunapoolsel jalamil. Lisaks on Nepalis enam kui 200 6000–8000 meetri kõrgust tippu, mis on püüdlused mägironijatele. Nepali rikkalik kultuuriline ja religioosne pärand ning peen klassikaline hoone on saadaval hindudele ja budistidele. Palverännakuks on sellel ka 14 riiklikku looduskaitseparki, mida saab kasutada turistidele mõeldud matka- ja jahireisideks. 1995. aastal oli Nepaali 360 000 turisti.