Niger Põhiandmed
| Kohalik aeg | Sinu aeg |
|---|---|
|
|
|
| Kohalik ajavöönd | Ajavööndi erinevus |
| UTC/GMT +1 tund |
| laiuskraad / pikkuskraad |
|---|
| 17°36'39"N / 8°4'51"E |
| iso kodeerimine |
| NE / NER |
| valuuta |
| Franc (XOF) |
| Keel |
| French (official) Hausa Djerma |
| elekter |
 Tüüp Põhja-Ameerika-Jaapan 2 nõela Tüüp b USA 3-kontaktiline Tüüp c Euroopa 2-kontaktiline Tüüp d vana Briti pistik |
| rahvuslipp |
|---|
 |
| kapitali |
| Niamey |
| pankade nimekiri |
| Niger pankade nimekiri |
| elanikkonnast |
| 15,878,271 |
| piirkonnas |
| 1,267,000 KM2 |
| GDP (USD) |
| 7,304,000,000 |
| telefon |
| 100,500 |
| Mobiiltelefon |
| 5,400,000 |
| Interneti-hostide arv |
| 454 |
| Interneti kasutajate arv |
| 115,900 |
Niger sissejuhatus
|
Niger on üks kuumimaid riike maailmas, selle territoorium on 1,267 miljonit ruutkilomeetrit. See asub Aafrika kesk- ja lääneosas. See on sisemaata Sahara kõrbe lõunaserval asuv riik. Põhjas piirneb Alžeeria ja Liibüaga, lõunas Nigeeria ja Beniniga ning läänes Mali ja Burkiga. Nafaso külgneb idast Tšaadiga. Suurem osa riigist kuulub Sahara kõrbesse, maastik on põhjas kõrge ja lõunas madal. Kagu-Tšaadi järve bassein ja edelas asuv Nigeri bassein on mõlemad madalad ja tasased ning on põllumajanduspiirkonnad; keskosa on rändala, kus on palju platoosid; kirde on kõrbeala, hõivates 60% riigi pindalast. Nigeri, Nigeri vabariigi täisnimi, asub Aafrika kesk- ja lääneosas ning on sisemaata riik Sahara kõrbe lõunaserval. Piirneb põhjas Alžeeria ja Liibüaga, lõunas Nigeeria ja Beniniga, läänes Mali ja Burkina Fasoga ning idas Tšaadiga. Suurem osa riigist kuulub Sahara kõrbesse, maastik on põhjas kõrge ja lõunas madal. Tšaadi järve bassein kagus ja Nigeri jõgikond edelas on mõlemad madalad ja tasased ning on põllumajanduspiirkonnad; keskosa on mitmeplatoo, 500–1000 meetrit üle merepinna ja rändkond; kirdeosa on kõrbepiirkond, mis moodustab 60% riigi pindalast. Greyburni mägi on 1997 meetrit üle merepinna, mis on riigi kõrgeim punkt. Nigeri jõgi on Nigeerias umbes 550 kilomeetrit pikk. See on üks kuumimaid riike maailmas. Põhjas valitseb troopiline kõrbekliima ja lõunas troopiline stepikliima. Nigeri ajaloos pole kunagi olnud ühtset dünastiat. 7.-16. Sajandil kuulus loodeosa Songhai impeeriumisse, 8.-18. Sellest sai Prantsuse Lääne-Aafrika territoorium 1904. aastal. Sellest sai Prantsuse koloonia 1922. aastal. 1957. aastal anti talle poolautonoomne staatus. 1958. aasta detsembris sai sellest autonoomne riik "Prantsuse kogukonnas", mida nimetatakse Nigeri Vabariigiks. Ta loobus 1960. aasta juulis "Prantsuse kogukonnast" ja kuulutas iseseisvuse ametlikult välja sama aasta 3. augustil. Riigilipp: see on ristkülikukujuline, pikkuse ja laiuse suhe on umbes 6: 5. Ülalt alla koosneb see kolmest paralleelsest horisontaalsest oranži, valge ja rohelise ristkülikuga, mille valge osa keskel on oranž ratas. Oranž sümboliseerib kõrbe, valge sümboliseerib puhtust, roheline tähistab kaunist ja rikast maad ning sümboliseerib ka vendlust ja lootust. Ümmargune ratas sümboliseerib päikest ja sümboliseerib ka Nigeri elanike soovi oma võimu kaitseks ennast ohverdada. Elanikke on 11,4 miljonit (2002). Ametlik keel on prantsuse keel. Igal hõimul on oma keel ja Hausat saab kasutada enamikus riigi osades. 88% elanikest usub islami, 11,7% primitiivsesse usku ja ülejäänud kristlusesse. |