Belgia, Belgia Kuningriigi täieliku nime, pindala on 30 500 ruutkilomeetrit. See asub Loode-Euroopas. Piirneb idas Saksamaa, põhjas Hollandi, lõunas Prantsusmaa ja läänes Põhjamerega. Rannajoon on 66,5 kilomeetrit pikk. Kaks kolmandikku riigi pindalast on künkad ja tasased madalikud, madalaim punkt on veidi allpool merepinda. Kogu territoorium on jagatud kolmeks osaks: looderannikul Flandria tasandik, keskel künkad ja kagus Ardennes Plateau. Kõrgeim punkt on 694 meetrit üle merepinna. Peamised jõed on Mas jõgi ja Escau jõgi. See kuulub merelise parasvöötme laialehelise metsakliima hulka.

Siin elas Biliqi, keldi hõim eKr. Alates aastast 57 eKr on seda pikka aega eraldi valitsenud roomlased, gallid ja sakslased. 9. – 14. Sajandist eraldasid seda vasallriigid. Burgundia dünastia loodi 14.-15. Sajandil. Seejärel valitsesid seda Hispaania, Austria ja Prantsusmaa. 1815. aasta Viini konverents ühendas Belgia Hollandiga. Taasiseseisvumine 4. oktoobril 1830 kui pärilik konstitutsiooniline monarhia ja valis Saksamaa esimeseks kuningaks sakslase, Saksi-Coburg-Gotha hertsogkonna vürsti Leopoldi. Järgmisel aastal määras Londoni konverents oma neutraalse staatuse. Mõlemas maailmasõjas okupeeris selle Saksamaa. Pärast teist maailmasõda liitus NATOga. Liitus Euroopa Ühendusega 1958. aastal ja sõlmis majandusliku liidu Hollandi ja Luksemburgiga. 1993. aastal viidi lõpule riiklik süsteemireform ja föderaalne süsteem rakendati ametlikult. Belgia on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni asutajariik. 2005. aasta mais kiitis Belgia esindajatekoda heaks ELi põhiseaduse lepingu, mis tegi Belgiast lepingu ratifitseerinud 25 riigi seas kümnenda riigi.

Riigilipp: see on ristkülikukujuline, pikkuse ja laiuse suhtega 15:13. Vasakult paremale koosneb lipu pind kolmest paralleelsest võrdsest vertikaalsest ristkülikust, mustast, kollasest ja punasest. Must on pidulik ja mälestusvärv, mis väljendab leina 1830. aasta Vabadussõjas hukkunud kangelaste pärast; kollane sümboliseerib riigi rikkust ning loomakasvatuse ja põllumajanduse saaki; punane sümboliseerib patriootide elu ja verd ning sümboliseerib ka vabadussõja saavutusi. Suur võit. Belgia on pärilik põhiseaduslik monarhia. Kuninga auto heiskas kuninga lipu. Kuninga lipp erineb riigilipust. See on ruudukujuline. Lipp sarnaneb pruuni värviga. Lipu keskel on Belgia riigitähis.

Belgia on arenenud kapitalistlik tööstusriik, millel on väga sõltuv majandus. 80% selle toorainest imporditakse ja üle 50% tööstustoodetest on mõeldud ekspordiks. Belgial on 7 tuumaelektrijaama, mis moodustavad 65% kogu elektritoodangust. Metsa ja haljasala pindala on 6070 ruutkilomeetrit (2002). Peamised tööstussektorid hõlmavad terast, masinaid, värvilisi metalle, kemikaale, tekstiili-, klaasi-, kivisöe- ja muid tööstusharusid. 2006. aastal oli Belgia SKP 367,824 miljardit USA dollarit, mis on maailmas 19. kohal, kusjuures elaniku väärtus on 35 436 USA dollarit.

Brüssel : Brüssel (Bruxelles) on Belgia kuningriigi pealinn, mis asub keskosas Belgias Scheldti lisajõe Sonne, pehme ja niiske kliima ning 99,2 elanikuga. Miljon (2003). Brüssel asutati 6. sajandil. Aastal 979 ehitas Alam-Lotharingia hertsog Charles siia kindluse ja muuli. Ta nimetas seda "Brooksela", mis tähendab "elukoht soos", ja Brüssel sai oma nime. Alates 16. sajandist on sinna tunginud Hispaania, Austria, Prantsusmaa ja Holland. Novembris 1830 kuulutas Belgia välja iseseisvuse ja seadis pealinna Brüsselisse.

Brüsseli linnapiirkond on paljude ajalooliste paikadega veidi viisnurkne ja on kuulus turismiobjekt Euroopas. Linn on jagatud ülemisteks ja alumisteks linnadeks. Ülemine linn on ehitatud nõlvale ja on administratiivne linnaosa. Peamiste vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Louis XVI arhitektuuristiilis kuninglik palee, Royal Plaza, Egmonti palee, rahvuspalee (kus asuvad senat ja esindajatekoda), kuninglik raamatukogu ja kaasaegse iidse kunsti muuseum. Siin on peakontorid pankadel, kindlustusseltsidel ning mõnel tuntud tööstus- ja kaubandusettevõttel. Xiacheng on kaubanduspind ja siin on palju poode ning see on väga elav. Kesklinna "Grand Place'i" ümbruses on palju keskaegseid gooti stiilis hooneid, millest linnahall on kõige tähelepanuväärsem. Lähedal asuvad ajaloomuuseum, Swan Cafe, mida Marx varem külastas, ja Financial Street Theatre, 1830. aasta revolutsiooni sünnikoht. Siin on Brüsseli sümbol, kuulus "Brüsseli esimene kodanik", Julien Mannekeni pronkskuju.

Brüssel on üks Euroopa ajaloolistest kultuurikeskustest. Siin on elanud palju suurepäraseid inimesi maailmas, nagu Marx, Hugo, Byron ja Mozart.

Brüssel asub Lääne-Euroopa transpordisõlmes ja on rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Euroopa Liit ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, peakorter. Lisaks on siin kontorid loonud ka üle 200 rahvusvahelise halduskeskuse ja üle 1000 ametliku organisatsiooni. Lisaks korraldatakse siin sageli palju rahvusvahelisi konverentse, seega on Brüssel tuntud kui "Euroopa pealinn".