Alžeeria, Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi täielik nimi, asub Loode-Aafrikas, põhjas Vahemere, idas Tuneesia ja Liibüa, lõunas Nigeri, Mali ja Mauritaania ning läänes Maroko ja Lääne-Sahara pindalaga 2 381 741 ruutmeetrit. Kilomeetrid. Rannajoon on umbes 1200 kilomeetrit pikk. Kogu Alžeeria territooriumi piiravad umbes ida-lääneosa Taylori Atlase mäed ja Sahara Atlase mäed; Taylori Atlase mägedest põhja poole jääb Vahemere ranniku rannikualus; kahe mägi vahel on platoo ala; Sahara Atlase mäed Las mägedest lõunas asub Sahara kõrb, mis moodustab umbes 85% riigi pindalast. Põhjapoolne rannikuala kuulub Vahemere kliimasse, keskosas on troopiline rohumaade kliima ning lõunas troopiline kõrbekliima, kuum ja kuiv. August on igal aastal kõige kuumem, maksimaalse temperatuuriga 29 ℃ ja minimaalse temperatuuriga 22 ℃; jaanuar on kõige külmem, maksimaalse temperatuuriga 15 ℃ ja minimaalse temperatuuriga 9 ℃. Aastane sademete hulk on alla 150 mm ja mõned kohad ei saja aastaringselt.

Riigis on 48 provintsi, nimelt: Alžiir, Adrar, Sharif, Lagwat, Umbuaki, Batna, Béjaya, Biskara, Besar , Blida, Buira, Tamanrasset, Tebessa, Tlemcen, Tiaret, Tiziuzu, Jelefa, Jigel, Setif, Saiida, Sri Lanka Kikda, Sidi Baylor-Abbes, Annaba, Guerma, Constantine, Medea, Mostaganam, Msila, ripsmetušš, Urguera, Oran, Beyd, Ilizi, Bourgi-Buareriji, Bumedes, Tarif, Tindouf, Tismusilt, Varde, Hansila, Sukh-Akhras, Di Baza, Mila, Ain-Devra, Naama, Ain-Timchente, Gerdaya, Helizan.

Alžeeria on suur riik Aafrikas ja suhteliselt pika ajalooga riik. 3. sajandil eKr loodi Põhja-Afganistanis kaks berberi kuningriiki. Sellest sai Rooma provints 146 eKr. 5. – 6. Sajandil valitsesid seda järjest vandaalid ja bütsantslased. Aastal 702 vallutasid araablased kogu Magribi. 15. sajandil tungisid järjestikku Hispaania ja Türgi. Aserbaidžaan asutas 16. sajandil Har-Ed-Dengi dünastia. Prantsusmaa tungis 1830. aastal, kuulutati 1834. aastal Prantsuse territooriumiks, sai 1871. aastal kolmeks Prantsusmaa provintsiks ja 1905. aastal Aserbaidžaanist Prantsuse kolooniaks. Teises maailmasõjas asus Alžiir Põhja-Aafrika liitlasvägede peakorteris ja oli kunagi Prantsusmaa ajutine pealinn. 1958. aastal võttis Prantsuse parlament vastu "põhiseaduse", mis nägi ette, et Alžeeria on "osa tervikust" Prantsusmaalt ja seda juhib otseselt Prantsusmaa valitsuse ülddelegatsioon Alžeeris. 19. septembril 1958 loodi Alžeeria Vabariigi ajutine valitsus. 18. märtsil 1962 allkirjastasid Prantsuse valitsus ja ajutine valitsus "Eviani lepingu", tunnustades Afganistani õigust enesemääramisele ja iseseisvusele. Sama aasta 1. juulil korraldas Aserbaidžaan riikliku referendumi ja kuulutas 3. juulil ametlikult välja iseseisvuse ning 5. juuli määrati iseseisvuspäevaks. 25. septembril nimetas põhiseaduslik rahvusassamblee riigiks Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi. 1963. aasta septembris valiti esimeseks presidendiks Ben Bella.

Riigilipp: see on ristkülikukujuline, pikkuse ja laiuse suhtega 3: 2. Lipupind koosneb kahest vasakul asetsevast paralleelsest ja võrdsest vertikaalsest ristkülikust, rohelisest ja valgest, keskel on punane poolkuu ja kergelt kaldus punane viietäheline täht. Roheline sümboliseerib tulevikulootust, valge tähistab puhtust ja rahu ning punane revolutsiooni ja pühendumust ideaalide eest võitlemisele. Alžeeria peab islamit oma riigireligiooniks ning poolkuu ja viieharuline täht on selle moslemiriigi sümboliteks.

Rahvaarv: 33,8 miljonit (2006). Valdav enamus on araablased, neile järgnevad berberid, kes moodustavad umbes 20% kogu elanikkonnast. Rahvusvähemused on Mzabu ja Tuareg. Ametlikud keeled on araabia ja berber (2002. aasta aprillis kinnitas Alžeeria parlament berberi üheks ametlikuks keeleks. Berberid on Põhja-Aafrika põliselanikud ja berberid moodustavad riigi kogu elanikkonna Kuuendik prantsuse keelest. Islam on riigiusk, moslemid moodustavad 99,9% elanikkonnast, kõik nad on sunniidid.

Alžeeria majandus on Aafrikas Lõuna-Aafrika ja Egiptuse järel kolmandal kohal. Nafta- ja maagaasivarud on väga rikkad ning seda tuntakse kui "Põhja-Aafrika naftabaasi". Tõestatud nafta- ja gaasivarude kogupindala on 1,6 miljonit ruutkilomeetrit, kusjuures tõestatud kaetava nafta varu on 1,255 miljardit tonni, mis on maailmas 15. kohal. Maagaasivarud on 4,52 triljonit kuupmeetrit ning nii varud kui ka toodang hõivavad maailmas seitsmendat kohta. Nafta- ja gaasitööstus on Alžeeria majanduse selgroog. Peaaegu kõik nafta- ja gaasitooted eksporditakse. Maagaasi ja nafta eksport moodustab üle 90% kogu riigi valuutatulust. Lisaks leidub ka maavarasid nagu raud, elavhõbe, plii, tsink, vask, kuld, fosfaat ja uraan.

Alžeeria tööstuses domineerib naftakeemiatööstus. Afganistani rahvamajandus sõltub tugevalt süsivesinikutööstusest ja süsivesinike toodete ekspordiväärtus moodustas kunagi 98% kogu ekspordiväärtusest. Põllumajandus areneb aeglaselt. Teravili ja igapäevased tarbeesemed sõltuvad peamiselt impordist. Haritava maa pindala on 74 miljonit hektarit, millest on haritud 8,2 miljonit hektarit. Aserbaidžaan on üks kümnest kõige olulisemast toidu, piima, õli ja suhkru importijast maailmas. Põllumajandustööjõud moodustab 25% kogu tööjõust. Peamised põllumajandustooted on terad (nisu, oder, kaer ja oad), köögiviljad, viinamarjad, apelsinid ja datlid. Metsa pindala on 3,67 miljonit hektarit, mille aastane toodang on 200 000 tihumeetrit puitu, millest 460 000 hektarit okaspuumetsavarusid on okaspuidu toodang maailmas kolmandal kohal. A-l on rikkalikke turismiressursse. Atraktiivne Vahemere kliima, ajaloolised paigad, arvukad supelrannad, salapärane Sahara kõrb ja oaas ning mägironimisturismi arendavad põhjapoolsed mäed moodustavad Alžeeria rikkaliku turismiressursi ja sobivad erinevatel aastaaegadel erinevat tüüpi turismi jaoks .

Alžiir: Alžeeria pealinn Alžiir (Alžiir, Alger) on üks suurimaid meresadamalinnu Vahemere lõunarannikul. See asub Alžeeria põhjarannikul, Vahemere ääres asuva Alžiiri lahe vastas ja Atteri toetus. Bracharia mäed Las mägedes. Linn on ehitatud mäele, selle iidne osa on mäel ja tänapäevane osa on mäe all. Rahvaarv 2,56 miljonit (1998).

Alžeeria linna asutasid araablased ja berberid 10. sajandil. Sellel on kolonialismi vastu võitlemise kuulsusrikas ajalugu. Alžiiri vanalinna nimetatakse "Kasba". Kasba tähendas algselt iidset lossi, mis jäi ikkagi mäe otsa. Koloniavastases sõjas oli Kasba piirkond kangelaste bastion. Kasba piirkonna küngastel on iidsed ühe- või kahekorruselised kividega majad. Nende vahel on palju kitsaid kivist sillutatud alleesid. See on koht, mis on täis Alžeeria rahvust.