Norra, Norra Kuningriigi täielik nimi, hõlmab 385 155 ruutkilomeetrit (sealhulgas Svalbard, Jan Mayen ja muud territooriumid). See asub Põhja-Euroopas Skandinaavia lääneosas, idas Rootsi, kirdes Soome ja Venemaa, üle mere lõunas Taani ja läänes Norra meri. Rannajoon on 21 000 kilomeetrit (koos fjordidega) ja seal on palju looduslikke sadamaid. Skandinaavia mäed kulgevad läbi kogu territooriumi ning platood, mäed ja liustikud moodustavad üle kahe kolmandiku kogu territooriumist. Mäed, järved ja sood on levinud lõunas. Enamikus piirkondades valitseb parasvöötme merekliima.

Riigis on 1 linn ja 18 maakonda: Oslo (linn), Akershus, Ostfold, Heidemark, Oppland, Buskerud, Siffold, Telemark, Ida-Agder, Lääne-Agder, Rogaland, Hordaland, Sogn-Fjordane, Moeller-Rumsdal, Lõuna-Trondelag, Põhja-Trondelag, Nordland, Troms, Soome märk.

9. sajandil moodustati ühtne kuningriik. Viikingiajal 9. – 11. Sajandil laienes see pidevalt ja jõudis hiilgeaega. See hakkas langema 14. sajandi keskel, aastal 1397 moodustas see Taani ja Rootsiga Kalmari liidu ning oli Taani võimu all. 1814. aastal loovutas Taani Rootsile Norra Lääne-Pommeri vastu. 1905. aastal iseseisvus, asutas monarhia ja valis kuningaks Taani printsi Karli, keda kutsuti Hakon VII-ks. Säilitas Esimese maailmasõja ajal neutraalsuse. Fašistliku Saksamaa poolt II maailmasõjas hõivatud kuningas Haakon ja tema valitsus läksid Suurbritanniasse pagulusse. See vabastati 1945. aastal. 1957. aastal lahkus Haakon VII ja tema poeg tõusis troonile ning teda kutsuti Olaf V-ks.

Riigilipp: see on ristkülikukujuline, pikkuse ja laiuse suhtega 11: 8. Lipu maa on punane, lipu pinnal on veidi vasakule siniste ja valgete ristikujuliste mustritega. Norra moodustas 1397. aastal Taani ja Rootsiga Kalmari liidu ning seda valitses Taani. Seetõttu on lipul olev rist tuletatud Taani lipu ristmustrist. Norra riigilippe on kahte tüüpi: valitsusasutused lehvitavad tuvisaba lippu ja muudel juhtudel kuvatakse horisontaalne ristkülikukujuline riigilipp.

Norra kogu elanikkond on 4,68 miljonit (2006). 96% on norralased ja välismaalastest sisserändajad on umbes 4,6%. Saamlasi on umbes 30 000, peamiselt põhjas. Ametlik keel on norra ja inglise keel on lingua franca. 90% elanikest usub kristliku luterlase riigiusku.

Norra on arenenud ja moodsa tööstusega riik. 2006. aastal oli selle rahvamajanduse kogutoodang 261,694 miljardit USA dollarit elaniku kohta 56767 USA dollarit, mis on maailmas esikohal.

Nafta- ja maagaasivarud on rikkalikud. Hüdroenergia ressursse on palju ja arendatavad hüdroenergia ressursid on umbes 187 miljardit kWh, millest 63% on välja töötatud. Põhjarannik on maailmakuulus kalandusmaa. Põllumajanduspiirkond on 10463 ruutkilomeetrit, sealhulgas 6329 ruutkilomeetrit karjamaad. Põhitoiduga toit on põhimõtteliselt isemajandav ja peamiselt imporditakse toitu. Tööstusel on rahvamajanduses oluline koht: peamisteks traditsioonilisteks tööstussektoriteks on masinad, hüdroenergia, metallurgia, keemiatööstus, paberitööstus, puidutöötlemine, kalatoodete töötlemine ja laevaehitus. Norra on Lääne-Euroopa suurim alumiiniumitootja ja -eksportija. Selle magneesiumitoodang on maailmas teisel kohal ja enamus ferrosilikoksiidisulamist tooteid eksporditakse. 1970. aastatel tekkinud avamere naftatööstus on muutunud oluliseks rahvamajanduse alustalaks ning on Lääne-Euroopa suurim naftatootja ja suuruselt kolmas naftaeksportija maailmas. Peamised turismikohad on Oslo, Bergen, Roros, North Point ja muud kohad.

Oslo : Norra Kuningriigi pealinn Oslo asub Norra kaguosas, Oslo fjordi põhjaotsas, pindalaga 453 ruutkilomeetrit ja linna elanikkonnaga umbes 530 000 (2005 Jaanuar). Öeldakse, et Oslo tähendab algselt "Jumala orgu" ja teine ​​sõna "piedmonti tasandikku". Oslot pesitseb käänuline Oslo fjord, selle taga on kõrguv Holmenkolleni mägi, kus taevas peegeldub rohelises vees, mis pole mitte ainult rannaäärse linna võlu poolest rikas, vaid ka tiheda metsaga ala ainulaadne majesteet. . Linna ümbritsevad künkad on kaetud suurte põõsastega, suured ja väikesed järved, nõmmed ja võrguks põimunud mägirajad. Looduskeskkond on väga ilus. Linna väljaarendatud ja ehitatud ala moodustab vaid 1/3 kogu pindalast ning enamik piirkondi on endiselt looduslikus seisundis. Sooja Atlandi hoovuse mõjul on Oslos pehme kliima, aasta keskmine temperatuur on 5,9 ° C.

Oslo ehitati esmakordselt 1050. aasta paiku. See hävis tules aastal 1624. Hiljem ehitas Taani ja Norra kuningriigi kuningas Christian IV lossi jalamile uue linna ja nimetas selle kristlaseks. See nimi jäi kasutusele 1925. aastani. Linnas on katedraali ees kristlase kuju, et mälestada kaasaegse Oslo rajajat. 1905. aastal, kui Norra iseseisvus, asus valitsus Oslos. Teise maailmasõja ajal okupeeris Norra natsi-Saksamaa. Pärast Norra vabastamist 1945. aastal pöördus valitsus tagasi Oslosse.

Oslo on Norra laevandus- ja tööstuskeskus. Oslo sadama pikkus on 12,8 kilomeetrit ja laevakompaniisid on üle 130. Üle poole Norra impordist laaditakse ümber Oslo kaudu. Oslo on Saksamaa ja Taaniga ühendatud auto ja praamiga ning Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikidega on regulaarsed reisiparvlaevaühendused. Oslost idas ja läänes on raudteesõlmed ning elektrirongid ühendavad ida-, põhja- ja läänelinna. Oslo lennujaam on üks riigi tähtsamaid rahvusvahelisi lennujaamu, millel on lennuliinid Euroopa ja maailma suurematesse linnadesse. Oslo tööstusharud hõlmavad peamiselt laevaehitust, elektri-, tekstiili-, masinatööstust jne. Tööstustoodangu väärtus moodustab umbes neljandiku riigist.

Paljud Norra valitsusasutused, nagu parlament, Riigikohus, Riigipank ja Rahvusringhäälingu korporatsioon, asuvad Oslos ning siin avaldatakse ka palju üleriigilisi ajalehti. Linnahall asub sadama taga. See on iidsele lossile sarnane ehitis. Saali sees on tohutu seinamaaling, mille on maalinud Norra kaasaegsed kunstnikud Norra ajaloo põhjal. Seda nimetatakse "Norra ajalooõpikuks". Linnahalli eesisel platsil on lillepeenrad ja purskkaevud täis lilli.Läheduses asub Oslo kõige tihedam kesklinna piirkond. 1899. aastal ehitatud rahvusteatri ette püstitati Norra kuulsa dramaturgi Ibseni kuju. 19. sajandil ehitatud Valge palee seisab pühalikult kesklinnas tasasel mäel, ees punase liivaga sillutatud väljakul kuningas Karl-Johni pronkskuju.