Burundi, Burundi vabariigi täisnimi, pindala on 27 800 ruutkilomeetrit. Asub Ida-Kesk-Aafrikas ekvaatori lõunaküljel. Piirneb põhjas Rwandaga, idas ja lõunas Tansaaniaga, läänes Kongoga (kuldne) ja edelas Tanganyika järvega. Territooriumil on palju platoosid ja mägesid, millest suurema osa moodustab Suure Rifti oru idaküljel asuv platoo. Riigi keskmine kõrgus on 1600 meetrit, mida nimetatakse "mägiriigiks". Kongo Niiluse läänemäed kulgevad läbi põhja ja lõuna, moodustades keskkõrgustiku, enamasti üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast, mis on Niiluse jõe ja Kongo jõe (Zaire) vaheline valgala; lõhenemisvöönd on suhteliselt tasane. Jõgede võrgustik on territooriumil tihe. Suuremad jõed hõlmavad Ruzizi jõge ja Malagalasi jõge. Ruvuwu jõgi on Niiluse allikas. Tanganyika järve madalikul, lääneorus ja idaosas on troopiline stepikliima, kesk- ja lääneosas troopiline mägikliima.

16. sajandil loodi feodaalne kuningriik. Aastal 1890 sai sellest "Saksamaa Ida-Aafrika kaitseala". Okupeeris Belgia armee 1916. aastal. Aastal 1922 sai see Belgia mandaadiks. 1946. aasta detsembris andis ÜRO Peaassamblee Burundi hoolekoguks Belgiasse. 27. juunil 1962 võttis ÜRO 16. Peaassamblee vastu otsuse Burundi iseseisvuse kohta, 1. juulil kuulutas Burundi välja iseseisvuse ja viis ellu põhiseadusliku monarhia, mida nimetatakse Burundi kuningriigiks. Burundi Vabariik loodi 1966. aastal. Teine Vabariik loodi 1976. aastal.

Riigilipp: see on ristkülikukujuline, pikkuse ja laiuse suhtega 3: 2. Kaks ristuvat valget laia riba jagavad lipu pinna neljaks kolmnurgaks. Ülemine ja alumine kaks on võrdsed ja punased, vasak ja parem on võrdsed ja rohelised. Lipu keskel on valge ümmargune maa, millel on kolm punase, rohelise servaga kuue teraga tähte, mis on paigutatud ääremaadesse. Punane sümboliseerib vabaduse eest võitlevate ohvrite verd, roheline sümboliseerib progressi soovitud põhjust ja valge tähistab inimkonna rahu. Kolm tähte sümboliseerivad "ühtsust, tööd, edasiminekut" ning esindavad ka kolme Burundi-Hutu, Tutsi ja Twa hõimu ning nende ühtsust.

Burundi vabariigis elab umbes 7,4 miljonit elanikku (2005), mis koosneb kolmest hõimust: hutu (85%), tutsi (13%) ja twa (2%). Kirundi ja prantsuse keel on ametlikud keeled. 57% elanikest usub katoliiklusesse, 10% protestantlikku kristlusse ja ülejäänud usuvad ürgsesse usku ja islamisse. Burundi huvipakkuvate kohtade hulka kuuluvad Haiha mägi, Bujumbura park, Bujumbura muuseum ja Tanganyika järv, mis on Aafrika suuruselt teine ​​järv.

Peamised linnad

Bujumbura: pealinn Bujumbura on riigi suurim linn, varem tuntud kui Uzumbra. Asub Tanganyika järve idapoolse otsa põhjakaldal, 756 meetri kõrgusel merepinnast. Elanikke on umbes 270 000. 19. sajandi lõpus oli see Saksa kolonistide baas Kesk-Aafrikasse tungimiseks ning hiljem oli Saksamaa ja Belgia tugipunkt Luanda (praegune Rwanda) -Ulundi (praegune Burundi) valitsemiseks. Täna on riiklik poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus. Bujumbura kaubandus kohvi, puuvilla ja loomsete saadustega on edukas. Tähtis on järvekalda mageveekalapüük. Seal on põllumajandustoodete töötlemine, toiduainete-, tekstiili-, tsemendi-, naha- ja muud väikesed tööstused, mis moodustavad suurema osa riigi toodangu väärtusest. See on oluline vee- ja maismaatranspordi sõlmpunkt ning riiklik impordi- ja ekspordivärav. Teed viivad Rwanda, Zaire'i, Tansaaniasse ja suurematesse kodulinnadesse. Teekond läbi Tanganyika järve Tansaanias asuvasse Kigoma sadamasse ja seejärel rongiga ümberistumine India ookeani on väliskontaktide jaoks oluline viis. Seal on rahvusvaheline lennujaam. Peamised kultuurirajatised on Burundi ülikool ja Aafrika tsivilisatsioonimuuseum.

Huvitav fakt: Burundit tuntakse ka Aafrika südamena, vanasõnade, mägede ja trummide riigina. Burundi inimesed oskavad laulda ja tantsida ning Niiluse jõe ääres tunti neid juba Vana-Egiptuses. Tutsi inimesed oskavad trummimängus hästi ja edastavad trummihelidega uudiseid ning korraldavad igal aastal trummifestivale. Linnaehitised koosnevad enamasti kahest või kolmest korrusest ning suurem osa maamajadest on tellistest ehitised. Selle riigi elanike põhitoiduks on kartul, mais, sorgo ja põhitoiduks on peamiselt veise- ja lambaliha, kala, erinevad köögiviljad ja puuviljad. Burundi inimesed oskavad laulda ja tantsida ning Niiluse jõe ääres tunti neid juba Vana-Egiptuses. Tutsi inimesed oskavad hästi trummida ja edastavad trummihelidega uudiseid. Nad korraldavad igal aastal trummifestivale. Linnaehitised koosnevad enamasti kahest või kolmest korrusest ning suurem osa maamajadest on tellistest ehitised. Selle riigi elanike põhitoiduks on kartul, mais, sorgo ja põhitoiduks on peamiselt veise- ja lambaliha, kala, erinevad köögiviljad ja puuviljad.