Libeeria Põhiandmed
| Kohalik aeg | Sinu aeg |
|---|---|
|
|
|
| Kohalik ajavöönd | Ajavööndi erinevus |
| UTC/GMT 0 tund |
| laiuskraad / pikkuskraad |
|---|
| 6°27'8"N / 9°25'42"W |
| iso kodeerimine |
| LR / LBR |
| valuuta |
| dollar (LRD) |
| Keel |
| English 20% (official) some 20 ethnic group languages few of which can be written or used in correspondence |
| elekter |
 Tüüp Põhja-Ameerika-Jaapan 2 nõela Tüüp b USA 3-kontaktiline |
| rahvuslipp |
|---|
 |
| kapitali |
| Monrovia |
| pankade nimekiri |
| Libeeria pankade nimekiri |
| elanikkonnast |
| 3,685,076 |
| piirkonnas |
| 111,370 KM2 |
| GDP (USD) |
| 1,977,000,000 |
| telefon |
| 3,200 |
| Mobiiltelefon |
| 2,394,000 |
| Interneti-hostide arv |
| 7 |
| Interneti kasutajate arv |
| 20,000 |
Libeeria sissejuhatus
|
Libeeria asub Lääne-Aafrikas, piirneb põhjas Guineaga, loodes Sierra Leonega, idas Côte d'Ivoire'iga ja edelast Atlandi ookeaniga. See pindala on üle 111 000 ruutkilomeetri ja rannajoon 537 km. Kogu territoorium on põhjas kõrge ja lõunas madal. Rannikust sisemaani on umbes kolm sammu: kitsad tasandikud piki rannikut, keskel õrnad künkad ja sisemuses platood. Libeeria pealinn on Monrovia. See asub Lääne-Aafrika Atlandi ookeani rannikul Messurado neemel ja Bushrodi saarel. See on oluline värav merele Lääne-Aafrikas ja on tuntud kui "Aafrika vihmapealinn". Libeeria, Libeeria vabariigi täielik nimi, asub Lääne-Aafrikas, piirnedes põhjas Guinea, loodes Sierra Leone, idas Côte d'Ivoire ja edelas Atlandi ookeaniga. See pindala on üle 111 000 ruutkilomeetri. Rannajoon on 537 kilomeetrit pikk. Kogu territoorium on põhjas kõrge ja lõunas madal. Rannikust sisemaani on laias laastus kolm sammu: kitsas tasandik piki rannikut 30–60 kilomeetrit, keskelt õrn küngas, mille keskmine kõrgus on 300–500 meetrit, ja siseruumides keskmiselt 700 meetri kõrgune platoo. Kõrgeim tipp on loodes asuv Vuthivi mägi, mille kõrgus on 1381 meetrit. Suurima jõe Kavala pikkus on 516 kilomeetrit. Suuremate jõgede hulka kuuluvad Sestose, Püha Johannese, Püha Pauluse ja Mano jõed. Selle troopilise mussoonikliima aastakeskmine temperatuur on 25 kraadi Celsiuse järgi. Vihmaperiood on maist oktoobrini ja kuiv aastaaeg järgmise aasta novembrist aprillini. Libeeria vabariigi asutasid juulis 1847 mustanahalised Ameerika immigrandid ja seda valitsesid enam kui 100 aastat mustanahaliste ameeriklaste järeltulijad. 1980. aastal alustas kraanade hõimust pärit seersant Doi riigipööret ja asutas sõjaväelise valitsuse. 1985. aastal toimusid Libeerias ajaloo esimesed mitmeparteilised presidendi- ja parlamendivalimised ning presidendiks valiti Doe. 1989. aastal viis paguluses olnud endine riigiametnik Charles Taylor oma relvajõud tagasi Libeeriasse ja algas kodusõda. 2003. aastal lõppes kodusõda ja loodi liberaalide üleminekuvalitsus. 2005. aasta oktoobris toimusid Libeerias esimesed presidendi- ja parlamendivalimised pärast kodusõda ning asutati uus valitsus. Riigilipp: horisontaalne ristkülik pikkuse ja laiuse suhtega 19:10. See koosneb 11 paralleelsest punasest ja valgest ribast. Ülemine vasak nurk on sinine ruut, mille sees on valge viietäheline täht. 11 punast ja valget triipu mälestavad Libeeria iseseisvusdeklaratsiooni 11 allakirjutanut. Punane sümboliseerib julgust, valge sümboliseerib voorust, sinine sümboliseerib Aafrika mandrit ja ruut väljendab Libeeria rahva soovi vabaduse, rahu, demokraatia ja vendluse järele; viiekordne täht sümboliseerib tol ajal Aafrika ainsat musta vabariiki. Libeerias elab 3,48 miljonit inimest (2005). Rahvusrühmi on 16, suuremad on Keppel, Barcelona, Dan, Crewe, Grebo, Mano, Loma, Gora, Mandingo, Bell ja 19. sajandil Ameerika Ühendriikide lõunaosast väljarännanud mustanahaliste järeltulijad. Ametlik keel on inglise keel. Suurematel rahvusgruppidel on oma keeled. 40% elanikest usub fetišismi, 40% kristlust ja 20% islami. Libeeria on üks vähim arenenud riike maailmas, mille on välja kuulutanud ÜRO. Sõja-aastad on Libeeria majanduslikku arengut tõsiselt mõjutanud. 2005. aastal oli Libeeria SKP 548 miljonit USA dollarit ja SKP elaniku kohta 175 USA dollarit. Libeeria majanduses domineerib põllumajandus ja põllumajanduslik elanikkond moodustab 70% kogu elanikkonnast. Loodusliku kautšuki, puidu ja rauamaagi tootmine on tema rahvamajanduse põhisammas, mis kõik on mõeldud ekspordiks ja on peamine valuutatulu allikas. Libeerias on palju loodusvarasid, rauamaagi varud on hinnanguliselt 1,8 miljardit tonni, mis teeb sellest Aafrika suuruselt teise rauamaagi eksportija. Lisaks leidub ka mineraalimaardlaid, nagu teemant, kuld, boksiit, vask, plii, mangaan, tsink, kolumbium, tantaal, bariit ja küaniit. Metsa pindala on 4,79 miljonit hektarit, moodustades 58% riigi kogupindalast. See on suur metsaala Aafrikas, mis on rikas väärispuiduga nagu mahagon ja sandlipuu. Rimba mägi on UNESCO poolt ainulaadse taimestiku ja loomastiku tõttu kantud maailmapärandi nimistusse. Libeeria on ka suuruselt teine mugavuslipp maailmas.Praegu on maailmas mugavuse lipu all üle 1800 laeva. |