Namiibia Põhiandmed
| Kohalik aeg | Sinu aeg |
|---|---|
|
|
|
| Kohalik ajavöönd | Ajavööndi erinevus |
| UTC/GMT +2 tund |
| laiuskraad / pikkuskraad |
|---|
| 22°57'56"S / 18°29'10"E |
| iso kodeerimine |
| NA / NAM |
| valuuta |
| dollar (NAD) |
| Keel |
| Oshiwambo languages 48.9% Nama/Damara 11.3% Afrikaans 10.4% (common language of most of the population and about 60% of the white population) Otjiherero languages 8.6% Kavango languages 8.5% Caprivi languages 4.8% English (official) 3.4% other Afri |
| elekter |
 M-tüüpi Lõuna-Aafrika pistik |
| rahvuslipp |
|---|
 |
| kapitali |
| Windhoek |
| pankade nimekiri |
| Namiibia pankade nimekiri |
| elanikkonnast |
| 2,128,471 |
| piirkonnas |
| 825,418 KM2 |
| GDP (USD) |
| 12,300,000,000 |
| telefon |
| 171,000 |
| Mobiiltelefon |
| 2,435,000 |
| Interneti-hostide arv |
| 78,280 |
| Interneti kasutajate arv |
| 127,500 |
Namiibia sissejuhatus
|
Namiibia asub Edela-Aafrikas, põhjas Angola ja Sambia, idas ja lõunas Botswana ja Lõuna-Aafrika ning läänes Atlandi ookean. Selle pindala on üle 820 000 ruutkilomeetri ja asub Lõuna-Aafrika platoo lääneosas. Enamik kogu piirkonna alasid asub 1000–1500 meetri kõrgusel. Lääneranniku ja ida sisemaa on kõrbed ja põhjapool on tasandikud. Maavarade rikas, nn strateegilise metallivaruna tuntud peamiste mineraalide hulka kuuluvad teemandid, uraan, vask, hõbe jms, mille hulgas on teemantide tootmine maailmas hästi tuntud. Namiibia, Namiibia Vabariigi täielik nimi, asub Edela-Aafrikas, põhjas Angola ja Sambia, idas ja lõunas Botswana ja Lõuna-Aafrika ning läänes Atlandi ookean. Pindala on üle 820 000 ruutkilomeetri. Lõuna-Aafrika platoo lääneosas asub suurem osa kogu piirkonnast 1000-1500 meetri kõrgusel merepinnast. Lääneranniku ja ida sisemaa on kõrbed ja põhjapool on tasandikud. Brändi mägi on 2610 meetrit üle merepinna, mis on kogu riigi kõrgeim punkt. Peamised jõed on Orange River, Kunene River ja Okavango River. Troopiline kõrbekliima on kõrge maastiku tõttu aastaringselt leebe, temperatuuri erinevusega vähe. Aasta keskmine temperatuur on 18–22 ℃ ja see jaguneb neljaks aastaajaks: kevad (september-november), suvi (detsember-veebruar), sügis (märts-mai) ja talv (juuni-august). Namiibiat kutsuti algselt Edela-Aafrikaks ja see on olnud ajaloos pikka aega koloniaalvalitsuse all. Alates 15. sajandist kuni 18. sajandini tungisid Namiibiasse järjest sellised kolonistid nagu Holland, Portugal ja Suurbritannia. Aastal 1890 okupeeris Saksamaa kogu Namiibia territooriumi. 1915. aasta juulis okupeeris Lõuna-Aafrika Vabariik Namiibia kui võidukas riik I maailmasõjas ja annekteeris selle ebaseaduslikult 1949. aastal. 1966. aasta augustis muutis ÜRO Peaassamblee Edela-Aafrika nime Namiibiaks vastavalt kohalike inimeste soovidele. 1978. aasta septembris võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 435 Namiibia iseseisvuse kohta. Rahvusvahelise üldsuse toel saavutas Namiibia lõpuks 21. märtsil 1990 iseseisvuse, saades viimaseks riikliku iseseisvuse saavutanud riigiks Aafrika mandril. Riigilipp: see on ristkülikukujuline, pikkuse ja laiuse suhtega 3: 2. Lipul on vasakul ja paremal ülal kaks võrdset täisnurkset kolmnurka, sinine ja roheline, mõlemalt poolt õhuke valgete külgedega punane riba kulgeb diagonaalselt vasakust alanurgast paremasse ülanurka. Lipu vasakus ülanurgas on 12 kiirt kiirgav kuldne päike. Päike sümboliseerib elu ja võimekust, kuldkollane tähistab soojust ning riigi tasandikke ja kõrbe; sinine sümboliseerib taevast, Atlandi ookeani, mereressursse ja vett ning nende tähtsust; punane sümboliseerib rahva kangelaslikkust ja väljendab inimeste otsustavust luua võrdne ja kaunis Tulevik; roheline tähistab riigi taimi ja põllumajandust, valge sümboliseerib rahu ja ühtsust. Riik on jagatud 13 halduspiirkonnaks. 2,03 miljoni elanikuga (2005) on ametlik keel inglise keel ja enamasti kasutatakse afrikaani (afrikaani), saksa ja Guangya keelt. 90% elanikest usub kristlusse ja ülejäänud usuvad primitiivsesse religiooni. Namiibia on rikas maavarade poolest ja seda nimetatakse „strateegiliseks metallivaruks". Peamiste mineraalide hulka kuuluvad teemandid, uraan, vask, hõbe jms, mille hulgas on teemantide tootmine maailmas hästi tuntud. Kaevandustööstus on selle majanduse põhisammas: 90% mineraalsetest toodetest eksporditakse ja mäetööstuse loodud toodanguväärtus moodustab ligi 20% SKPst. Namiibia on rikas kalavarude poolest ja selle saak kuulub maailma kümne parema kalatootmisriigi hulka. Seal toodetakse peamiselt turska ja sardiini, millest 90% on mõeldud ekspordiks. Namiibia valitsus seab esikohale põllumajanduse ning põllumajandusest ja loomakasvatusest on saanud üks riigi tugisambaid. Peamised toidukultuurid on mais, sorgo ja hirss. Loomakasvatustööstus on Namiibias suhteliselt arenenud ja selle sissetulek moodustab 88% kogu põllumajanduse ja loomakasvatuse sissetulekust. Lisaks kolme samba tööstusele - mäetööstus, kalandus ning põllumajandus ja loomakasvatus - on Namiibia turism viimastel aastatel kiiresti arenenud - toodangu väärtus moodustab umbes 7% SKPst. 1997. aastal sai Namiibiast Maailma Turismiorganisatsiooni liige. 2005. aasta detsembris sai Namiibiast Hiina kodanike omafinantseeritud turismisihtkoht. |