Horvaatia Põhiandmed
| Kohalik aeg | Sinu aeg |
|---|---|
|
|
|
| Kohalik ajavöönd | Ajavööndi erinevus |
| UTC/GMT +1 tund |
| laiuskraad / pikkuskraad |
|---|
| 44°29'14"N / 16°27'37"E |
| iso kodeerimine |
| HR / HRV |
| valuuta |
| Kuna (HRK) |
| Keel |
| Croatian (official) 95.6% Serbian 1.2% other 3% (including Hungarian Czech Slovak and Albanian) unspecified 0.2% (2011 est.) |
| elekter |
 Tüüp c Euroopa 2-kontaktiline F-tüüpi Shuko pistik |
| rahvuslipp |
|---|
 |
| kapitali |
| Zagreb |
| pankade nimekiri |
| Horvaatia pankade nimekiri |
| elanikkonnast |
| 4,491,000 |
| piirkonnas |
| 56,542 KM2 |
| GDP (USD) |
| 59,140,000,000 |
| telefon |
| 1,640,000 |
| Mobiiltelefon |
| 4,970,000 |
| Interneti-hostide arv |
| 729,420 |
| Interneti kasutajate arv |
| 2,234,000 |
Horvaatia sissejuhatus
|
Horvaatia pindala on üle 56 000 ruutkilomeetri. See asub Kesk-Euroopas, Balkani poolsaare loodeosas, piirneb loodes ja põhjas vastavalt Sloveenia ja Ungariga, piirneb idas ja kagus Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Montenegroga ja lõunas Aadria merega. meri. Selle territoorium on kujundatud Aadria mere ääres lendava suure tiibadega lehvitava linnuna ja pealinn Zagreb on tema pekslev süda. Maastik on jagatud kolmeks osaks: edelas ja lõunas on Aadria mere rannik, arvukate saarte ja käänuliste rannajoontega, üle 1700 kilomeetri pikkused, keskel ja lõunas on platood ja mäed ning kirdes on tasandik. Horvaatia, Horvaatia vabariigi täisnimi, hõlmab 56538 ruutkilomeetrit. Asub Kesk-Euroopa lõunaosas, Balkani poolsaarest loodes. See piirneb loodes Sloveenia ja Ungariga ning idas Ungari, Serbia ja Montenegroga (endine Jugoslaavia), idas Bosnia ja Hertsegoviinaga ning lõunas Aadria merega. Maastik on jagatud kolmeks osaks: edelas ja lõunas on Aadria mere rannik, arvukate saarte ja käänulise rannajoonega, pikkus 1777,7 kilomeetrit; keskel ja lõunas on platood ja mäed ning kirdes on tasandik. Topograafia järgi jaguneb kliima Vahemere kliimaks, mägikliimaks ja parasvöötme mandri kliimaks. 6. sajandi lõpus ja 7. sajandi alguses rändasid slaavlased ja asusid elama Balkanile. 8. sajandi lõpus ja 9. sajandi alguses lõid horvaadid varajase feodaalse riigi. Võimas Horvaatia kuningriik loodi 10. sajandil. Aastatel 1102–1527 oli see Ungari kuningriigi võimu all. Aastatel 1527–1918 valitsesid seda Habsburgid kuni Austria-Ungari impeeriumi lagunemiseni. Detsembris 1918 asutasid Horvaatia ja mõned lõuna-slaavi rahvad ühiselt Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi, mis 1929. aastal nimetati Jugoslaavia kuningriigiks. 1941. aastal tungisid Saksa ja Itaalia fašistid Jugoslaaviasse ja asutasid "Horvaatia iseseisva riigi". Pärast võitu fašismi vastu 1945. aastal ühines Horvaatia Jugoslaaviaga. 1963. aastal nimetati see ümber Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderaalseks Vabariigiks ja Horvaatiast sai üks kuuest vabariigist. 25. juunil 1991 kuulutas Horvaatia Vabariik välja iseseisvuse ja sama aasta 8. oktoobril kuulutas ta ametlikult välja Jugoslaavia Liitvabariigist. Riigilipp: see on ristkülikukujuline, pikkuse ja laiuse suhe on umbes 3: 2. See koosneb kolmest paralleelsest ja võrdsest horisontaalsest ristkülikust, mis on ülevalt alla punased, valged ja sinised. Riigi embleem on maalitud lipu keskele. Horvaatia kuulutas end iseseisvaks endisest Jugoslaaviast 25. juunil 1991. Eespool nimetatud uus riigilipp võeti kasutusele 22. detsembril 1990. Horvaatia elanike arv on 4,44 miljonit (2001). Peamised rahvusrühmad on horvaadid (89,63%) ning teised on serbia, ungari, itaalia, albaania, tšehhi jne. Ametlik keel on horvaadi keel. Peamine religioon on katoliiklus. Horvaatias on palju metsa- ja veevarusid, selle metsa pindala on 2,079 miljonit hektarit ja metsa katvus 43,5%. Lisaks on selliseid ressursse nagu nafta, maagaas ja alumiinium. Peamisteks tööstussektoriteks on toiduainete töötlemine, tekstiil, laevaehitus, ehitus, elektrienergia, naftakeemia, metallurgia, masinate tootmine ja puidutöötlemine. Horvaatia arenenud turismitööstus on oluline osa rahvamajandusest ja peamine valuutatulu allikas. Peamised maalilised kohad hõlmavad kaunist ja võluvat Aadria mere rannikut, Plitvice järvi ja Brijuni saart ning muid rahvusparke. Zagreb: Zagreb (Zagreb) on Horvaatia Vabariigi pealinn, mis asub Horvaatia loodeosas, Sava jõe läänekaldal, Medvednica mäe jalamil. Selle pindala on 284 ruutkilomeetrit. Rahvaarv 770 000 (2001). Jaanuari keskmine temperatuur on -1,6 ℃, juuli keskmine temperatuur 20,9 ℃ ja aasta keskmine temperatuur 12,7 ℃. Aasta keskmine sademete hulk on 890 mm. Zagreb on ajalooline linn Kesk-Euroopas. Selle nime algtähendus on „kaevik“. Slaavi rahvas elas siia 600. aastal pKr ja ajaloolistesse dokumentidesse jõudis see linn esmakordselt 1093. aastal, kui see oli katoliku jutlustamise koht. Hiljem tekkis kaks eraldi lossi ja 13. sajandil moodustati kindla suurusega linn. Seda nimetati 16. sajandi alguses Zagrebiks. 19. sajandil oli see Horvaatia pealinn Austria-Ungari impeeriumi võimu all. Teise maailmasõja ajal oli linn Horvaatia pealinn teljevõimu all. See oli endise Jugoslaavia suuruselt teine linn, suurim tööstuskeskus ja kultuurikeskus. 1991. aastal sai sellest pärast iseseisvumist Horvaatia Vabariigi pealinn. Linn on oluline vee- ja maismaatranspordi sõlmpunkt ning maanteede ja raudteede keskus Lääne-Euroopast Aadria mere ranniku ja Balkanini. Pleso lennujaamal on lende enamikku Euroopasse. Peamised tööstusharud hõlmavad metallurgiat, masinate tootmist, elektrimasinaid, kemikaale, puidutöötlemist, tekstiili, trükitööd, farmaatsiat ja toitu. |