Gruusia pindala on 69 700 ruutkilomeetrit ja see asub Euraasiat ühendavas Kesk-Lääne-Taga-Kaukaasias, sealhulgas kogu Taga-Kaukaasia Musta mere rannikul, Kura jõe keskjooksul ja Kura jõe lisajõel Alazani orus. Piirneb läänes Musta mere, edelas Türgi, põhjas Venemaa ja kagus Aserbaidžaani ja Armeenia Vabariigiga. Ligikaudu kaks kolmandikku kogu territooriumist on mägised ja piedmonti alad, madalikud moodustavad vaid 13%. Läänes valitseb niiske lähistroopiline merekliima ja idaosas on kuiv lähistroopiline kliima.

Ülevaade

Gruusia pindala on 69 700 ruutkilomeetrit. Asub Euraasiat ühendavas Kesk-Lääne-Taga-Kaukaasias, hõlmates kogu Taga-Kaukaasia Musta mere rannikut, Kura jõe keskjooksu ja Kura jõe lisajõe Alazani orgu. Piirneb läänes Musta mere, edelas Türgi, põhjas Venemaa ja kagus Aserbaidžaani ja Armeenia Vabariigiga. Ligikaudu kaks kolmandikku kogu territooriumist on mägised ja piedmonti alad, madalikud moodustavad vaid 13%. Põhjas asuvad Suur-Kaukaasia mäed, lõunas Väike-Kaukaasia mäed ja keskel mägised madalikud, tasandikud ja platood. Suur-Kaukaasia mägedes on palju mäetippe üle 4000 meetri kõrgusel merepinnast ning territooriumi kõrgeim tipp Shikhara on 5068 meetrit üle merepinna. Peamised jõed on Kura ja Rioni. Seal on Parawana järv ja Ritsa järv. Läänes valitseb niiske lähistroopiline merekliima ja idaosas on kuiv lähistroopiline kliima. Kliima erineb kogu piirkonnas märkimisväärselt. Piirkonnas, mille kõrgus on 490–610 meetrit, valitseb lähistroopiline kliima ja kõrgematel aladel on külmem kliima; üle 2000 meetri kõrgusel alal on alpi kliima ilma suveta; ja üle 3500 meetri kõrgusel alal on aastaringselt lund.

6. sajandil eKr loodi kaasaegses Gruusias Korshida orjariik ja 4. – 6. sajandil pKr feodaalriik. 6. – 10. Sajandil pKr oli see Iraani Sassanidide dünastia, Bütsantsi impeeriumi ja Araabia kalifaadi võimu all. 6. – 10. Sajandil pKr moodustati põhimõtteliselt Gruusia rahvas ning 8. – 9. Sajandi alguseni moodustati Kahtja, Elegini, Tao-Klaržeti ja Abhaasia kuningriigi feodaalsed vürstiriigid. 13. – 14. Sajandil tungisid mongoli tatarlased ja timurid järjest. 15. sajandist kuni 17. sajandi alguseni ilmus Gruusiasse palju iseseisvaid vürstiriike ja kuningriike. 16.-18. Sajandini oli Gruusia Iraani ja Türgi vahelise konkurentsi objekt. Aastatel 1801–1864 liideti Gruusia Vürstiriigid Tsaari-Venemaa poolt ja muudeti Tiflise ja Kutaisi provintsideks. 1918. aastal tungisid Gruusiasse Saksa, Türgi ja Suurbritannia väed. 5. detsembril 1936 sai Gruusia Nõukogude Sotsialistlikust Vabariigist Nõukogude Liidu vabariik. Iseseisvusdeklaratsioon anti välja 4. novembril 1990 ja riik nimetati ümber Gruusia Vabariigiks. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist kuulutas Gruusia iseseisvuse välja 9. aprillil 1991 ja ühines SRÜga ametlikult 22. oktoobril 1993. 1995. aastal võttis Gruusia Vabariik vastu uue põhiseaduse, muutes riigi nime algsest Gruusia Vabariigist Gruusiaks.

Lipp: Gruusia parlament võttis 14. jaanuaril 2004 vastu seaduseelnõu, otsustades lõpetada 1990. aastal kindlaks määratud algse riigilipu kasutamine ja asendada see valge lipu põhjaga, 5 "Punane rist" uus riigilipp.

Gruusias elab 4,401 miljonit inimest (jaanuar 2006). Grusiinide osakaal oli 70,1%, armeenlaste osakaal 8,1%, venelaste 6,3%, aserbaidžaanlaste 5,7%, osseetide 3%, Abhaasia 1,8% ja kreeklaste 1,9%. Ametlik keel on gruusia keel ja enamik elanikke valdab vene keelt. Enamik usub õigeusu kirikusse ja vähesed usuvad islamisse.

Gruusia on vaeste loodusvaradega tööstus- ja põllumajandusriik. Peamised mineraalid on kivisüsi, vask, polümetallimaak ja raske vääriskivi. Seal on palju mangaanimaagi varusid ja rikkalikke veevarusid. Tööstustoodangus domineerivad eelkõige mangaanimaagi kaevandamisel mangaanimaak, ferrosulamid, terastorud, elektrivedurid, veoautod, metallilõikepingid, raudbetoon jms. Kergetööstuse tooted on kuulsad toiduainete töötlemise poolest ning peamised tooted on konservid ja vein. Gruusia veinid on kuulsad üle kogu maailma. Põllumajandus hõlmab peamiselt teetööstust, tsitruselisi, viinamarja- ja viljapuude kasvatamist. Loomakasvatus ja tõuaretus on suhteliselt arenenud. Peamised majanduskultuurid on tubakas, päevalill, sojauba, suhkrupeet ja nii edasi. Teraviljatootmine on aga madal ega saa olla isemajandav. Viimastel aastatel on Gruusia avastanud rikkalikke nafta- ja maagaasivarusid ka Lääne-, Ida- ja Musta mere piirkondades. Gruusias on palju tuntud mineraalveeallikate taastumispiirkondi ja kliima taastumispiirkondi, nagu Gagra ja Sukhumi.

Peamised linnad

Thbilisi: Thbilisi on Gruusia pealinn ning riiklik poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus. See on ka kuulus iidne pealinn Taga-Kaukaasias. See asub Suur-Kaukaasia ja Väike-Kaukaasia vahel, Taga-Kaukaasia strateegilises punktis, mis piirneb Kura jõega, kõrgusega 406–522 meetrit. Kura jõgi läbib Thbilisis järsu kuru ja voolab kaarekujul loodest kagusse.Kogu linn ulatub samm-sammult mööda Kura jõe kallast jalamini. Selle pindala on 348,6 ruutkilomeetrit, elanike arv on 1,2 miljonit (2004) ja aasta keskmine temperatuur on 12,8 ° C.

Ajalooliste andmete kohaselt sai 4. sajandil pKr Gruusia pealinnaks Kura jõe äärne Tbilisi-nimeline asula. Varaseim kirjandus Thbilisi kohta on 460ndatel aastatel toimunud sissetungi piiramine välisriikidesse. Sellest ajast peale on Thbilisi ajalugu olnud igavesti seotud pikaajalise sõja ja lühiajalise rahuga, sõja halastamatu hävitamisega ning pärast sõda toimunud ulatusliku ehituse, jõukuse ja allakäiguga.

Tbilisi okupeerisid pärslased 6. sajandil ning Bütsants ja araablased 7. sajandil. Aastal 1122 taastas David II Thbilisi ja määrati Gruusia pealinnaks. Selle vallutasid mongolid 1234, Timur rüüstas 1386 ja seejärel türklased mitu korda. 1795. aastal süütasid pärslased linna, muutes Thbilisi kõrbenud maaks. Aastatel 1801–1864 ühinesid Gruusia vürstiriigid Vene impeeriumiga ja Venemaa annekteeris Tbilisi. Enne 1921. aastat määras Nõukogude Liit selle Gruusia Vabariigi pealinnaks ja alustas sellest ajast enneolematut ulatuslikku linnaehitustegevust. Pärast aastakümneid kestnud pidevat ehitamist on Thbilisist saanud endise Nõukogude Liidu üks kaunimaid ja mugavamaid linnu. 9. aprillil 1991 kuulutas Gruusia Vabariik välja iseseisvuse ja Thbilisi oli pealinn.

Elegantne Gruusia Teaduste Akadeemia botaanikaaed asub iidsest lossist kagus asuvas kanjonis. See oli algselt iidne palee aed. See muudeti 1845. aastal riiklikuks botaanikaaiaks ja muudeti hiljem Gruusia Teaduste Akadeemia botaanikaaed. Siin on supluskoht ja iidsetel aegadel oli see Thbilisis oluline spaa-ala. See on rühm krüptilaadseid suplushooneid. Inimesed kasutavad suplemiseks looduslikku kuuma allikavett, mis sisaldab väävlit ja mineraale kõrval asuvast Tabori mäest. Meditsiiniline efekt on suurepärane. Sellest on saanud kuulus turismikuurortide piirkond. Minge mööda Bathi tänavat põhja poole ja jõuate Kura jõe äärde. Muistse Thbilisi linna rajaja kõrge ratsutamise kuju seisab kõrgel maapõhjal Kura jõe põhjakaldal.

Thbilisi on Gruusia tööstuskeskus, mis on keskendunud masinatööstusele ja metallitööstusele, tekstiili-, tubaka-, parkimis- ja muudele kergetööstustele, õlidele, piimatoodetele ja muudele toiduainetele Ka töötlev tööstus on suhteliselt arenenud. Linn on ka Kaukaasias oluline transpordisõlm. Selle peamine raudteeliin ühendab Batumit, Bakut, Jerevanit ja teisi kohti ning siin on palju teid ületavaid teid, mis ühendavad välimist ja Põhja-Kaukaasiat ning endise Nõukogude Liidu ja seda ümbritsevate alade Euroopat Mõnes riigi suuremas linnas on lennuliinid.