Jordaania hašimiidi kuningriigina tuntud Jordaania pindala on 96 188 ruutkilomeetrit. See asub Lääne-Aasias ja on osa Araabia platoost. See piirneb lõunas Punase mere, põhjas Süüria, kirdes Iraagi, kagus ja lõunas Saudi Araabia ning läänes Palestiina ja Iisraeliga. Põhimõtteliselt on see sisemaata riik ning Aqaba laht on ainus väljund merele. Maastik on läänes kõrge ja idas madal. Lääs on mägine ning ida ja kagu on kõrbed. Kõrbed moodustavad riigi pindalast üle 80%. Jordani jõgi suubub läbi lääne Surnumerre. Surnumeri on soolase veega järv, mille pind on 392 meetrit allpool merepinda, mis on maailma madalaim punkt maismaal. Läänepoolses mägipiirkonnas valitseb subtroopiline Vahemere kliima.

Jordaania oli algselt Palestiina osa. Varaseim linnriik ehitati 13. sajandil eKr. Seda valitsesid järjest Assüüria, Babüloonia, Pärsia ja Makedoonia. Seitsmes sajand kuulub Araabia impeeriumi territooriumile. See kuulus 16. sajandil Osmanite impeeriumile. Pärast Esimest maailmasõda sai sellest Suurbritannia mandaat. 1921. aastal jagas Ühendkuningriik Palestiina idaks ja lääneks, mille piiriks oli Jordani jõgi. Läänet nimetati endiselt Palestiinaks ja idaosa nimetati Trans-Jordaaniaks. Endise Hanzhi kuninga Husseini teine ​​poeg Abdullah sai Jordaania-ülese emiraadi ülemaks. 1928. aasta veebruaris kirjutasid Suurbritannia ja Transjordan alla 20-aastasele Suurbritannia lepingule. 22. märtsil 1946 oli Suurbritannia sunnitud tunnistama Transjordani iseseisvust, sama aasta 25. mail sai Abdullah kuningaks (emiiriks) ja riik nimetati Transjordani hašimiidi kuningriigiks. 1948. aastal, pärast Suurbritannia lepingulise lepingu lõppemist, sundis Suurbritannia Transjordanit allkirjastama Suurbritannia 20-aastast alliansilepingut. 1948. aasta mais hõivas Jordaania esimesel Araabia-Iisraeli sõjas Jordaania jõe läänekaldal 4800 ruutkilomeetrit maad. 1950. aasta aprillis ühinesid Jordani jõe Läänekallas ja Idakallas Jordaania Hašimiidi Kuningriigiks.

Riigilipp: see on horisontaalne ristkülik, mille pikkuse ja laiuse suhe on 2: 1. Lipuvarda küljel on punane võrdse kolmnurk valge seitsmeteralise tähega, ülevalt alla paremal on lai paralleelne musta, valge ja rohelise riba. Neli ülaltoodud värvi on üle-araabia keel ja valge seitsmetipuline täht sümboliseerib Koraani.

Jordaanias elab 4,58 miljonit inimest (1997). Enamus on araablased, neist 60% on palestiinlased. On ka üksikuid türkmeenlasi, armeenlasi ja kirgiise. Araabia keel on riigikeel ja tavaliselt kasutatakse inglise keelt. Üle 92% elanikest usub islami ja kuulub sunniitide sekti, umbes 6% usub kristlust, peamiselt kreeka õigeusku.

Amman : Amman on Jordaania pealinn ja riigi suurim linn, majandus- ja kultuurikeskus, Ammani provintsi pealinn ning oluline kaubandus- ja finantskeskus Lääne-Aasias. Ja transpordikeskus. Asub Ajlouni mägede idaosa künklikul alal, Ammani jõe ja selle lisajõgede lähedal, on tuntud kui "seitsme mäe linn", kuna see asub 7 künkal. Palestiina sisserände tohutu suurenemisega pärast 1967. aasta Araabia-Iisraeli sõda on linnapiirkond laienenud ümbritsevatele künklikele aladele. Elanikkond 2,126 miljonit inimest (mis moodustas 2003. aastal 38,8% kogu riigi elanikkonnast. Kliima on meeldiv, augustikuu keskmine temperatuur on 25,6 ℃ ja jaanuaris 8,1 ℃.

Amman on juba 3000 aastat tagasi kuulus iidne linn Lääne-Aasias. Amman oli väikese kuningriigi pealinn, mida sel ajal kutsuti La Paz Ammaniks. Amonlased, kes uskusid iidset Egiptuse päikesejumalannat (jumalanna Amoni), ehitasid siia kunagi oma pealinna, nimega "Amon", mis tähendab "olema" Jumalanna Amoni õnnistus. Ajalooliselt tungisid linna Assüüria, Kaldea, Pärsia, Kreeka, Makedoonia, Araabia ja Osmanite Türgi. Makedoonia ajastul nimetati seda Felterfiaks ja araablased vallutasid selle 635. aastal. Algselt kutsuti seda Ammaniks. Varasemal keskajal oli see alati üks Lääne-Aasia ja Põhja-Aafrika kaubanduskeskustest ja transpordimarsruutidest. See langes pärast 7. sajandit. Sellest sai 1921. aastal Jordaania-Trans-Emiraadi pealinn. Sellest sai 1946. aastal Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pealinn. >

Amman on kodumaine kaubandus-, finants- ja rahvusvahelise kaubanduse keskus. Seal on toidu-, tekstiili-, tubaka-, paberi-, naha-, tsemendi- ja muid tööstusharusid. See on peamine siseriiklik transpordisõlm. Jeruusalemma, Aqabasse ja Saudi Araabiasse viivad maanteed. On vertikaalseid Piiri läbiv raudtee. Alia lennujaama lõunapoolne linn on rahvusvaheline lennujaam ja õhujõudude baas. Iidses Lääne-Aasia linnas, mis on turismiobjekt, on palju ajaloolisi mälestusmärke.