Sambia Põhiandmed
| Kohalik aeg | Sinu aeg |
|---|---|
|
|
|
| Kohalik ajavöönd | Ajavööndi erinevus |
| UTC/GMT +2 tund |
| laiuskraad / pikkuskraad |
|---|
| 13°9'6"S / 27°51'9"E |
| iso kodeerimine |
| ZM / ZMB |
| valuuta |
| kwacha (ZMW) |
| Keel |
| Bembe 33.4% Nyanja 14.7% Tonga 11.4% Lozi 5.5% Chewa 4.5% Nsenga 2.9% Tumbuka 2.5% Lunda (North Western) 1.9% Kaonde 1.8% Lala 1.8% Lamba 1.8% English (official) 1.7% Luvale 1.5% Mambwe 1.3% Namwanga 1.2% Lenje 1.1% Bisa 1% other 9.2% un |
| elekter |
 Tüüp c Euroopa 2-kontaktiline Tüüp d vana Briti pistik g tüüpi UK 3-kontaktiline |
| rahvuslipp |
|---|
 |
| kapitali |
| Lusaka |
| pankade nimekiri |
| Sambia pankade nimekiri |
| elanikkonnast |
| 13,460,305 |
| piirkonnas |
| 752,614 KM2 |
| GDP (USD) |
| 22,240,000,000 |
| telefon |
| 82,500 |
| Mobiiltelefon |
| 10,525,000 |
| Interneti-hostide arv |
| 16,571 |
| Interneti kasutajate arv |
| 816,200 |
Sambia sissejuhatus
|
Sambia pindala on 750 000 ruutkilomeetrit, millest suurem osa on platoo piirkond. See asub sisemaal Aafrika lõuna-keskosas. Piirneb kirdes Tansaania, idas Malawi, kagus Mosambiigi, lõunas Zimbabwe, Botswana ja Namiibia ning läänes Namiibiaga. Angola piirneb põhjas Kongo (Kongo DV) ja Tansaaniaga. Enamik territooriumil asuvatest aladest on platood ja maastik kaldub tavaliselt kirdest edelasse. Ida-Zambezi jõgi voolab läbi lääne ja lõuna. Siin on troopiline rohumaa kliima, mis on jagatud kolmeks aastaajaks: jahe ja kuiv, kuum ja kuiv ning soe ja märg. Sambia, Sambia vabariigi täisnimi, hõlmab 750 000 ruutkilomeetrit ala, millest enamik kuulub platoo piirkonda. Meretu riik, mis asub Lõuna-Aafrika keskosas. Piirneb kirdes Tansaania, idas Malawi, kagus Mosambiigi, lõunas Zimbabwe, Botswana ja Namiibia, läänes Angola ning põhjas Kongo (Golden) ja Tansaaniaga. Enamik territooriumi alasid on platoosid kõrgusega 1000-1500 meetrit ja maastik kaldub üldiselt kirdest edelasse. Kogu territoorium on jagatud geomorfoloogia järgi viieks piirkonnaks: kirdes Suur Riftiorg, põhjas Katanga platoo, edelas Kalahari bassein, kagus Luangwa-Malawi platoo ja keskel Luangwa jõe bassein. piirkonnas. Kirdepiiril asuv Mafinga mägi on 2164 meetrit üle merepinna, mis on riigi kõrgeim punkt. Zambezi jõgi voolab läbi lääne ja lõuna ning jõe ääres on kuulus Mosi Otunya juga (Victoria juga). Territooriumilt pärineb Luapula jõgi Kongo jõe ülemjooksul (Zaire jõgi). Troopilise rohumaade kliima jaguneb kolmeks aastaajaks: jahe ja kuiv (mai-august), kuum ja kuiv (september-november) ning soe ja märg (detsember-aprill). Riik on jagatud 9 provintsiks ja 68 maakonnaks. Provintside nimed: Luapula, Põhja, Loode, Vaskvöö, Kesk-, Ida-, Lääne-, Lõuna-, Lusaka. Umbes 16. sajandil hakkasid selles piirkonnas elama mõned bantu keelte perekonna hõimud. 16. sajandist kuni 19. sajandini asutati territooriumil Ronda, Kaloro ja Barozi kuningriigid. 18. sajandi lõpus tungisid Portugali ja Briti kolonistid üksteise järel. 1911. aastal nimetasid Briti kolonistid selle piirkonna "Põhja-Rodeesia kaitstud maaks" ja kuulusid "British South Africa Company" jurisdiktsiooni alla. 1924. aastal saatis Suurbritannia kuberneri juhtima. 3. septembril 1953 ühendas Ühendkuningriik Lõuna-Rodeesia, Põhja-Rodeesia ja Nyasalandi (praegu tuntud kui Malawi) jõuga "Kesk-Aafrika Föderatsiooniks". Kolme riigi elanike vastuseisu tõttu saadeti "Kesk-Aafrika Föderatsioon" laiali 1963. aasta detsembris. Jaanuaris 1964 rakendas Põhja-Rodeesia sisemist omavalitsust. Ühendatud Rahvusliku Sõltumatuse Partei moodustas "sisemise omavalitsuse". Sama aasta 24. oktoobril kuulutas ta ametlikult välja iseseisvuse. Riigi nimeks sai Sambia Vabariik. Daren president. 1973. aasta augustis võeti vastu uus põhiseadus, mis kuulutas Zani astumist teise vabariiki. Riigilipp: see on ristkülikukujuline, pikkuse ja laiuse suhtega 3: 2. Lipu pind on roheline. Parempoolses alanurgas asuv vertikaalne ristkülik koosneb kolmest paralleelsest ja võrdsest vertikaalsest punase, musta ja oranži ribast. Üle selle on laiutatud tiibadega kotkas. Roheline sümboliseerib riigi loodusvarasid, punane sümboliseerib vabadusvõitlust, must tähistab Sambiaid ja oranž riigi maavarasid. Lend-kotkas sümboliseerib Sambia iseseisvust ja vabadust. Sambias elab 10,55 miljonit inimest (2005). Enamik neist kuulub mustadesse bantu keeltesse. Seal on 73 etnilist rühma. Ametlik keel on inglise keel ja seal on 31 riigikeelt. Neist 30% usub kristlusse ja katoliiklusesse ning enamik maaelanikest usub primitiivsesse usku. Lisaks vasele on mineraale nagu koobalt, plii, kaadmium, nikkel, raud, kuld, hõbe, tsink, tina, uraan, smaragdid, kristallid, vanaadium, grafiit ja vilgukivi. Nende hulgas on koobalti kui seotud vase mineraali varu umbes 350 000 tonni, mis on maailmas teisel kohal. Sambial on palju jõgesid ja rikkalikud hüdroenergiavarud. Hüdroenergia moodustab 99% kogu riigi elektritoodangust. Riiklik metsaalatus on 45%.Kaevandamine, põllumajandus ja turism on Sambia majanduse kolm alustala. Mäetööstuse põhiosa on vase ja koobaltimaagi kaevandamine ning vase ja koobalti sulatamine. Vask on Sambia majanduses olulisel kohal ja 80% riigi valuutatulust tuleb vase ekspordist. Põllumajandustoodangu väärtus moodustab umbes 15,3% Sambia SKPst ja põllumajanduslik elanikkond moodustab umbes poole kogu elanikkonnast. Sambial on rikkalikke turismiressursse. Zambezi jõgi, mis on Aafrika suuruselt neljas jõgi, voolab läbi kolmveerandi Sambiast. See moodustab maailmakuulsa Victoria joa Sambia ja Zimbabwe ristmikul. See meelitab igal aastal turiste kogu maailmast. Sambias on ka 19 riiklikku safariparki ja 32 jahinduspiirkonda. |