Soome, Soome Vabariigi täisnimi, pindala on 338 145 ruutkilomeetrit. See asub Põhja-Euroopas, piirnedes Norras põhjas, Rootsis loodes, Venemaaga idas, Soome lahes lõunas ja Botnia lahes ilma loodeteta läänes. Maastik on põhjas kõrge ja lõunas madal. Manselkiahi põhjapoolsed künkad on 200–700 meetrit merepinnast, keskosa on 200–300 meetrit moreenimäed ja rannikualad on tasandikud, mis jäävad alla 50 meetri merepinnast. Soomel on ülirikkad metsavarud. Riigi metsa pindala on 26 miljonit hektarit ja metsamaa elaniku kohta on 5 hektarit, mis on maailmas elaniku kohta metsamaal teisel kohal. 69% riigi maast on kaetud metsaga, selle katvus on Euroopas esikohal ja maailmas teisel kohal. Enamik puuliike on kuusemets, männimets ja kasemets, tihe džungel on täis lilli ja marju. Lõunas asuva Saimaa järve pindala on 4400 ruutkilomeetrit ja see on Soome suurim järv. Soome järved on ühendatud kitsaste veeteede, lühikeste jõgede ja kärestikega, moodustades nii omavahel veeteed. Siseveekogu pindala moodustab 10% kogu riigi pindalast. Saari on umbes 179 000 ja järve umbes 188 000. Seda tuntakse kui "tuhande järve riiki". Soome rannajoon on käänuline, 1100 kilomeetrit pikk. Rikkad kalavarud. Kolmandik Soomest asub polaarjoonel ja põhjaosas on külm kliima, kus on palju lund. Põhjapoolseimas osas pole päikest talvel näha 40–50 päeva ja suvel võib päikest näha mai lõpust juuli lõpuni päeval ja öösel. Selles on parasvöötmes merekliima. Keskmine temperatuur on talvel -14–3 ° C ja suvel 13–17 ° C. Aasta keskmine sademete hulk on 600 mm.

Riik on jagatud viieks provintsiks ja üheks autonoomseks piirkonnaks, nimelt Lõuna-Soome, Ida-Soome, Lääne-Soome, Oulu, Labi ja Ahvenamaa.

Umbes 9000 aastat tagasi, jääaja lõpus, kolisid siia lõuna ja kagust soomlaste esivanemad. Enne 12. sajandit oli Soome ürgse kogukondliku ühiskonna periood. Sellest sai 12. sajandi teisel poolel Rootsi osa ja 1581 Rootsi hertsogkonnaks. Pärast Vene ja Rootsi sõdu 1809. aastal okupeeris selle Venemaa ja temast sai Tsaari-Venemaa võimu all suurvürstiriik.Tsaar oli ka Soome suurvürst. Pärast revolutsiooni oktoobris 1917 kuulutas Soome sama aasta 6. detsembril iseseisvuse ja asutas 1919. aastal vabariigi. Pärast Soome-Nõukogude sõda (Soomes tuntud kui "Talvesõda") aastatel 1939–1940 oli Soome sunnitud allkirjastama Soome-Nõukogude rahulepingu endise Nõukogude Liiduga, mis loovutas territooriumi Nõukogude Liidule. Aastatel 1941–1944 ründas natsi-Saksamaa Nõukogude Liitu ja Soome osales sõjas Nõukogude Liidu vastu (Soome nimetas seda „jätkussõjaks”). 1944. aasta veebruaris kirjutas Soome kui kaotatud riik alla Nõukogude Liidu ja teiste riikidega Pariisi rahulepingule. 1948. aasta aprillis kirjutati Nõukogude Liiduga alla sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise lepingule. Pärast külma sõda liitus Soome 1995. aastal Euroopa Liiduga.

Riigilipp: see on ristkülikukujuline, pikkuse ja laiuse suhtega 18:11. Lipu maa on valge. Vasakul küljel asuv lai sinine ristikujuline riba jagab lipu näo neljaks valgeks ristkülikuks. Soomet tuntakse kui "tuhande järve riiki". See piirneb edelas Läänemerega. Lipu sinine sümboliseerib järvi, jõgesid ja ookeane, teine ​​sümboliseerib sinist taevast. Kolmandik Soome territooriumist asub polaarjoonel. Kliima on külm ja valge lipp lipul sümboliseerib lumega kaetud maad. Lipul olev rist näitab Soome ja teiste Põhjamaade tihedat suhet ajaloos. Lipp valmis umbes 1860. aastal soome luuletaja Tocharis Topeliuse ettepanekul.

Soomes elab umbes 5,22 miljonit elanikku (2006). Enamik elanikkonnast elab riigi lõunaosas, kus kliima on suhteliselt pehme. Nende hulgas oli Soome rahvusrühm 92,4%, Rootsi rahvusrühm 5,6% ja väike osa saami (tuntud ka kui lapid). Ametlikud keeled on soome ja rootsi. 84,9% elanikest usub kristlikku luterlusesse, 1,1% õigeusu kirikusse.

Soomes on metsaressursid äärmiselt rikkad, 66,7% riigist on kaetud lopsakate metsadega, mis teeb Soomest Euroopa suurima ja maailmas teisel kohal metsade hõivamise inimese kohta 3,89 hektarit. Rohked metsaressursid annavad Soomele "rohelise võlviku" maine. Soome puidutöötlemis-, paberi- ja metsamasinatööstusest on saanud tema majanduse selgroog ning sellel on maailma juhtiv tase. Soome on maailma suuruselt teine ​​paberi ja papi eksportija ning suuruselt neljas tselluloosi eksportija. Kuigi Soome riik on väike, on see väga iseloomulik. Pärast Teist maailmasõda tugines Soome võimsaks riigiks saades metsatööstusele ja metallitööstusele. Rahvusvahelise majanduse arenguga kohanemiseks on Soome kohandanud oma majanduse ja tehnoloogia arengustrateegiat õigeaegselt, nii et tema tehnoloogia ja seadmed energeetika, telekommunikatsiooni, bioloogia ja keskkonnakaitse valdkonnas on maailmas juhtival kohal. Soomes on hästi arenenud infotööstus ja ta pole tuntud mitte ainult kõige arenenuma infoühiskonna poolest, vaid on ka rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis parimate seas. Sisemajanduse koguprodukt oli 2006. aastal 171,733 miljardit USA dollarit ja elaniku kohta 32 836 USA dollarit. 2004. aastal nimetati Soome 2004. – 2005. Aasta Maailma Majandusfoorumi poolt Soome kõige konkurentsivõimelisemaks riigiks.

Helsingi: Soome pealinn Helsingi asub Läänemere lähedal. See on klassikalise ilu ja moodsa tsivilisatsiooniga linn. See mitte ainult ei kajasta iidse Euroopa linna romantilisi meeleolusid, vaid on ka täis rahvusvahelist metropoli. Võlu. Samal ajal on ta aedlinn, kus linnaarhitektuur ja loodusmaastik on nutikalt ühendatud. Mere taustal, olenemata sellest, kas meri on suvel sinine või talvel ujub triivjää, näeb see sadamalinn alati kaunis ja puhas välja ning maailm kiidab teda kui "Läänemere tütart".

Helsingi asutati 1550. aastal ja sai 1812. aastal Soome pealinnaks. Helsingi elanike arv on ligikaudu 1,2 miljonit (2006), mis moodustab üle viiendiku kogu Soome elanikkonnast. Võrreldes teiste Euroopa linnadega on Helsingi noor linn, mille ajalugu on vaid 450 aastat, kuid tema hooned on segu traditsioonilisest rahvusromantismist ja moodsatest moesuundadest. Värvilisi hooneid on jaotatud igas linna nurgas. Nende hulgas saate näha mitte ainult "uusklassika" ja "juugendi" meistriteoseid, vaid ka nautida skulptuure ja tänavapilte, mis on täis põhjamaist maitset, mis paneb inimesi tundma Erakordne rahulik ilu.

Helsingi kuulsaim arhitektuurikompleks on Helsingi katedraal ja seda ümbritsevad kahvatukollased neoklassitsistlikud hooned kesklinnas Senati väljakul. Katedraali lähedal asuv South Wharf on suurte rahvusvaheliste kruiisilaevade sadam. Lõunamuuli põhjaküljel asuv presidendipalee ehitati 1814. aastal. See oli Tsaari Venemaa võimu all olnud tsaari palee ja sellest sai presidendipalee pärast Soome iseseisvumist 1917. aastal. Helsingi raekoja hoone presidendilossi lääneküljel ehitati 1830. aastal ja selle välimus säilitab endiselt oma esialgse ilme. Lõuna kai ääres on aastaringselt avatud vabaõhuturg. Müüjad müüvad värskeid puuvilju, köögivilju, kala ja lilli, aga ka erinevaid traditsioonilisi käsitöötooteid ja suveniire nagu Soome noad, põhjapõdranahad ja ehted. See on välisturistide jaoks kohustuslik vaatamisväärsus. Koht.