Armeenia, Armeenia vabariigi täisnimi, pindala on 29 800 ruutkilomeetrit. Armeenia on sisemaata riik, mis asub Lõuna-Taga-Kaukaasias Aasia ja Euroopa piiril. Piirneb idas Aserbaidžaani, läänes ja kagus Türgi, Iraani ja Aserbaidžaani Nakhichevan Autonoomse Vabariigiga ning põhjas Gruusiaga. Armeenia platoo kirdeosas asuv territoorium on mägine ja 90% territooriumist asub üle 1000 meetri merepinnast. Põhjaosa on Väike-Kaukaasia mäestik ja territooriumi kõrgeim punkt on Loode mägismaal asuv Aragatsi mägi, mille kõrgus on 4090 meetrit. Idas on Sevani depressioon, depressioonis olev Sevani järv on 1360 ruutkilomeetri suurune ala, mis on Armeenia suurim järv. Peamine jõgi on Araksi jõgi. Edelaosas asuv Ararati tasandik jaguneb Araksi jõe poolt kaheks pooleks, põhjas Armeenia ning lõunas Türgi ja Iraan. Kliima varieerub vastavalt maastikule, kuivast subtroopilisest kliimast kuni külma kliimani. Subtroopilise vööndi põhjaosas asuv sisemaa kliima on kuiv ja seal on subtroopiline alpi kliima. Jaanuari keskmine temperatuur on -2–12 ℃; juuli keskmine temperatuur on 24–26 ℃.

Riik on jagatud 10 osariigiks ja 1 osariigi tasandi linnaks: Chirac, Lori, Tavush, Aragatsotn, Kotayk, Ggarkunik, Armavir, Ararat, Vayots-Zor, Shunnik ja Jerevan.

9. sajandil eKr kuni 6. sajandini eKr asutati Armeenias orjanduslik Ulladi osariik. Alates 6. sajandist eKr kuni 3. sajandini eKr oli Armeenia territoorium Akemenide ja Seleucid dünastiate võimu all ning loodi Suur-Armeenia. Kaks viimast jagunesid Türgi ja Iraani vahel. Aastatel 1804–1828 lõppesid kaks Vene-Iraani sõda Iraani lüüasaamisega ning algselt Iraani okupeeritud Ida-Armeenia liideti Venemaaga. 1917. aasta novembris okupeerisid Armeenia Suurbritannia ja Türgi. 29. jaanuaril 1920 loodi Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Liitus Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigiga 12. märtsil 1922 ja ühines Nõukogude Liiduga föderatsiooni liikmena sama aasta 30. detsembril. 5. detsembril 1936 muudeti Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik otse Nõukogude Liidu alla ja sellest sai üks vabariike. 23. augustil 1990 võttis Armeenia ülemnõukogu vastu iseseisvusdeklaratsiooni ja muutis oma nime "Armeenia Vabariigiks". 21. septembril 1991 korraldas Armeenia rahvahääletuse ja kuulutas ametlikult välja oma iseseisvuse. Ühines SRÜ-ga sama aasta 21. detsembril.

Riigilipp: see on horisontaalne ristkülik, mille pikkuse ja laiuse suhe on 2: 1. Ülevalt alla koosneb see kolmest paralleelsest ja võrdsest horisontaalsest ristkülikust, mis on punased, sinised ja oranžid. Punane sümboliseerib märtrite verd ja riigipöörde võitu, sinine tähistab riigi rikkalikke ressursse ning oranž valgust, õnne ja lootust. Armeenia oli kunagi endise Nõukogude Liidu vabariik, tollal oli riigilipp veidi laiema sinise horisontaalse triibuga endise Nõukogude Liidu lipu keskel. 1991. aastal kuulutati välja iseseisvus ja ametlikult võeti riigilipuks punane, sinine ja oranž kolmevärviline lipp.

Armeenia elanike arv on 3,2157 miljonit (jaanuar 2005). Armeenlaste osakaal moodustas 93,3% ning teiste hulgas olid venelased, kurdid, ukrainlased, assüürlased ja kreeklased. Ametlik keel on armeenia keel ja enamik elanikke valdab vene keelt. Usuvad peamiselt kristlusse.

Armeenia ressursside hulka kuuluvad peamiselt vasemaak, vask-molübdeenimaak ja polümetallimaak. Lisaks on väävel, marmor ja värvilised tuffid. Peamised tööstussektorid hõlmavad masinate tootmist, keemia- ja biotehnikat, orgaanilist sünteesi ja värviliste metallide sulatamist. Peamised turismiobjektid on pealinn Jerevan ja Sevani järve looduskaitseala. Peamisteks eksporditoodeteks on töödeldud kalliskivid ja poolvääriskivid, toit, mitteväärismetallid ja nende tooted, mineraalsed tooted, tekstiil, masinad ja seadmed. Peamised imporditud tooted on vääris- ja poolvääriskivid, mineraalsed tooted, mitteväärismetallid ja nende tooted, toit jne.

Jerevan: Armeenia pealinn Jerevan on pika ajalooga iidne kultuuripealinn, mis asub Razdani jõe vasakul kaldal, 23 kilomeetri kaugusel Türgi piirist. Ararati mägi ja Aragazi mägi seisavad põhja- ja lõunaküljel üksteise vastas. Linn on 950–1300 meetrit üle merepinna. Jaanuari keskmine temperatuur on -5 ℃ ja juuli keskmine temperatuur 25 ℃. "Jerevan" tähendab "Eri hõimu riiki". Selle rahvaarv on 1,1028 miljonit (jaanuar 2005).

Jerevan on kogenud tõuse ja mõõnasid. Inimesed elasid siin 60. – 30. Sajandil eKr ja sel ajal oli sellest saanud oluline kaubanduskeskus. Järgnevatel aastatel valitsesid Jerevanit roomlased, ülejäänud, araablased, mongolid, kalkunid, pärslased ja grusiinid, 1827. aastal kuulus Jerevan Venemaale. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist sai sellest iseseisva Armeenia Vabariigi pealinn.

Yrevan on ehitatud mäenõlvale, ümbritsetud kauni looduskaunistusega. Eemalt vaadates on Ararati ja Aragazi mäed lumega kaetud ning Qianren Bingfeng on silmapiiril. Ararati mägi on Armeenia rahvale iseloomulik tunnus ja Armeenia riigiembleemi muster on Ararati mägi.

Jerevan on Armeenia oluline kultuurikeskus. Sellel on ülikool ja veel 10 kõrgkooli. 1943. aastal asutati Teaduste Akadeemia. Sellel on arhiivid, teatri- ja ajaloomuuseumid, rahvakunstimuuseumid ja 14 000 maaliga rahvusgalerii. Matannadarani dokumentide käsikirjaline näitusesaal on tuntud. See sisaldab rohkem kui 10 000 armeenia muistset dokumenti ja ligi 2000 väärismaterjali, mis on kirjutatud araabia, pärsia, kreeka, ladina ja teistes keeltes. Paljud käsikirjad on See on kirjutatud otse töödeldud lambanahale.