Nigeeria pindala on üle 920 000 ruutkilomeetri ja asub Lääne-Aafrika kaguosas, piirnedes Guinea lahega Atlandi ookeanis lõunas, piirnedes läänes Benini, põhjas Nigeri, kirdes Tšaadi järve Tšaadi ning idas ja kagus Kameruni. Rannajoon on 800 kilomeetrit pikk, maastik on põhjas kõrge ja lõunas madal: lõunas madalad mäed, keskel Niger-Benue org, põhjas Hausalan Heights, enam kui 1/4 riiklikust alast, idas mäed, loodes ja kirdes Soko. Tori bassein ja Tšaadi järv Lääne bassein. Jõgesid on palju, peamised jõed on Nigeri jõgi ja selle lisajõgi Benue jõgi.

Üleülevaade

Nigeeria, Nigeeria Liitvabariigi täisnimi, hõlmab 920 000 ruutkilomeetrit ala. Nepal asub Lääne-Aafrika kaguosas, Atlandi ookeanist ja Guinea lahest lõunas. Piirneb läänes Benini, põhjas Nigeri, kirdes Tšaadi järve ning kirdes idas ja kagus Kameruniga. Rannajoon on 800 kilomeetrit pikk. Maastik on põhjas kõrge ja lõunas madal. Rannik on vöökujuline tasandik, mille laius on umbes 80 kilomeetrit; lõunas on madalad künkad ja suurem osa piirkonnast on 200–500 meetrit üle merepinna; keskel on Nigeri-Benue org; Hausalani kõrgused põhjapool ületavad riigi pindala veerandi võrra, keskmise kõrgusega 900 meetrit; idapiir on mägine, loodes ja kirdes on vastavalt Sokoto bassein ja Tšaadi järve läänebassein. Jõgesid on palju, peamised jõed on Nigeri jõgi ja selle lisajõgi Benue jõgi ning Nigeri jõgi on territooriumil 1400 kilomeetrit pikk. Siin on troopiline mussoonkliima, kus on kõrge temperatuur ja vihm. Kogu aasta on jagatud kuivaperioodiks ja vihmaperioodiks. Aasta keskmine temperatuur on 26 ～ 27 ℃.

Föderalism on rakendatud. Valitsusel on kolm taset: föderaalne, osariik ja kohalik. 1996. aasta oktoobris jagati halduspiirkond uuesti ja riik jagunes üheks föderaalse pealinna piirkonnaks, 36 osariigiks ja 774 kohalikuks omavalitsuseks.

Nigeeria on iidne Aafrika tsivilisatsioon. Selle kultuur oli suhteliselt arenenud enam kui kaks tuhat aastat tagasi. Kuulsad Noki, Ife ja Benini kultuurid panevad Nigeeria nautima Aafrika kultuurihälli mainet. 8. sajandil pKr rajasid Zaghawa nomaadid Tšaadi järve ümber Kanem-Bornu impeeriumi. 14. - 16. sajandil õitses Songhai impeerium. Portugal tungis 1472. aastal. Britid tungisid 16. sajandi keskel. Sellest sai Briti koloonia 1914. aastal ja seda nimetati "Nigeeria kolooniaks ja protektoraadiks". 1947. aastal kiitis Suurbritannia heaks Nigeeria uue põhiseaduse ja asutas föderaalvalitsuse. 1954. aastal saavutas Nigeeria Föderatsioon sisemise autonoomia. See kuulutas iseseisvuse välja 1. oktoobril 1960 ja sai Rahvaste Ühenduse liikmeks. Nigeeria Liitvabariik loodi 1. oktoobril 1963.

Riigilipp: see on horisontaalne ristkülik, mille pikkuse ja laiuse suhe on 2: 1. Lipu pind koosneb kolmest paralleelsest ja võrdsest vertikaalsest ristkülikust, mõlemalt poolt roheline ja keskelt valge. Roheline sümboliseerib põllumajandust ning valge rahu ja ühtsust.

Nigeeria on Aafrika kõige suurema rahvaarvuga riik, kus elab 140 miljonit elanikku (2006). Riigis on üle 250 etnilise rühma, nende seas on peamisteks hõimudeks Hausa-Fulani põhjas, Yoruba edelas ja Igbo idas. Nepali peamised riigikeeled on hausa, joruba ja igbo ning ametlik keel on inglise keel. Elanike seas usub 50% islami, 40% kristlusse ja 10% teistesse.

Nigeeria on Aafrika number üks naftatootja ja kümnes maailma suurim naftatootja ning kuulub ka naftat eksportivate riikide organisatsiooni (OPEC). Nigeeria tõestatud naftavarud on 35,2 miljardit barrelit ja päevas toodetakse 2,5 miljonit barrelit toornaftat. Nigeeria oli iseseisvuse algusaegadel põllumajandusriik. 1970. aastatel tõusis naftatööstus ja sellest sai riigi majanduse tugisammas. Praegu moodustab naftatööstuse toodangu väärtus 20–30% Nigeeria sisemajanduse koguproduktist. 95% Nigeeria valuutatulust ja 80% föderaalvalitsuse fiskaaltulust saadakse naftatööstusest. Viimastel aastatel on Nigeeria nafta aastane ekspordimaht ületanud 10 miljardit USA dollarit. Nigeeria on rikas ka maagaasi ja söeressursside poolest. Nigeeria tõestatud maagaasivarud moodustavad 5 triljonit kuupmeetrit, mis on üks kõrgemaid maailmas. Nigeerias on umbes 2,75 miljardit tonni söevarusid ja see on ainus söet tootev riik Lääne-Aafrikas.

Peamised Nigeeria töötleva tööstuse valdkonnad on tekstiil, sõidukite kokkupanek, puidutöötlemine, tsement, jookide ja toiduainete töötlemine, mis on peamiselt koondunud Lagosesse ja selle lähipiirkondadesse. Infrastruktuur on pikka aega lagunenud, tehniline tase on madal ja enamik tööstustooteid sõltub endiselt impordist. Põllumajandus moodustab 40% SKPst. 70% riigi tööjõust tegeleb põllumajandusega. Peamised põllumajandustootmise piirkonnad on koondunud põhjapiirkonda. Põllumajandustootmise viis põhineb endiselt väikesemahulisel talupoegade majandusel, teravili ei saa olla isemajandav ja igal aastal on endiselt vaja suurt hulka importi.

Suuremad linnad

Abuja: Nigeeria pealinn Abuja (Abuja) asub Nigeri osariigis Territoorium on koht, kus elavad koos gwari inimeste väikesed hõimud. See on Nigeri, Kaduna, Plateau ja Kvara osariikide ristumiskoht. See on umbes 500 kilomeetri kaugusel Lagost ja on riigi geograafiline keskus. See asub Kesk-Plateau edelaservas, troopilises preeria mägises piirkonnas, hõreda asustuse, värske õhu ja kauni maastikuga.

1975. aastal esitas Muhamedi sõjaväevalitsus ettepaneku uue pealinna rajamiseks. Oktoobris 1979 kiitis Sakari tsiviilvalitsus ametlikult heaks uue pealinna Abuja kavandi ja alustas ehituse esimest etappi. Ametlikult kolis Lagosest sisse 1991. aasta detsembris. Elanikke on umbes 400 000 (2001).

Lagos: Lagos (lagos) on Nigeeria Liitvabariigi vana pealinn. See on sadamalinn, mis koosneb peamiselt saartest ja on moodustatud Oguni jõe suudmest. See koosneb Lagose saarest, Ikoyi saarest, Victoria saarest ja mandrist. Selle pindala on umbes 43 ruutkilomeetrit. Suure linna elanikkond on 4 miljonit, millest linnaelanikke on 1,44 miljonit.

Esimesed elanikud, kes Lagosesse tulid, olid Nigeeriast pärit joruba ja hiljem asusid sinna elama ka mõned beniinlased. Pärast siia tulekut panid nad püsti lihtsad kuurid ning tegelesid kultiveerimise ja istutamisega. Seetõttu oli Lagose algne nimi "Eco" või "Youco", mis tähendab "leerikuuri" ja joruba inimeste keeles. See tähendab "talu". Kui Portugali kaubalaevad 15. sajandil mööda Lääne-Aafrika rannikut Lagosesse lõuna poole sõitsid, olid saarel juba väikesed linnad. Nad avasid selle sadamana ja kutsusid seda "Lago de Gulamo"; hiljem kutsusid nad seda "Lagoseks". Portugali keeles tähendab "Lagos" "soolase järve".

Lagos pole mitte ainult Nigeeria pealinn, vaid ka riigi suurim tööstus- ja kaubanduskeskus. Siia on koondunud paljud väikesed, keskmised ja suured tööstused, sealhulgas suured õliveskid, kakaotöötlemistehased, tekstiil, keemiatarbed, laevaehitus, sõidukite remont, metallitööriistad, paberitootmine, puidu saagimine ja muud tehased. Suurim kaubanduspind asub Lagose saarel, kus on turismi-, kindlustus- ja kirjastustööstus. Lagos on ka kontsentreeritud rahvuskultuuri ja hariduse piirkond. Seal on Lagose ülikool, raamatukogud, muuseumid ja muud kultuurirajatised.