Bahrein Põhiandmed
| Kohalik aeg | Sinu aeg |
|---|---|
|
|
|
| Kohalik ajavöönd | Ajavööndi erinevus |
| UTC/GMT +3 tund |
| laiuskraad / pikkuskraad |
|---|
| 26°2'23"N / 50°33'33"E |
| iso kodeerimine |
| BH / BHR |
| valuuta |
| dinaar (BHD) |
| Keel |
| Arabic (official) English Farsi Urdu |
| elekter |
 g tüüpi UK 3-kontaktiline |
| rahvuslipp |
|---|
 |
| kapitali |
| Manama |
| pankade nimekiri |
| Bahrein pankade nimekiri |
| elanikkonnast |
| 738,004 |
| piirkonnas |
| 665 KM2 |
| GDP (USD) |
| 28,360,000,000 |
| telefon |
| 290,000 |
| Mobiiltelefon |
| 2,125,000 |
| Interneti-hostide arv |
| 47,727 |
| Interneti kasutajate arv |
| 419,500 |
Bahrein sissejuhatus
|
Bahrein asub saareriigis Pärsia lahe keskosas 706,5 ruutkilomeetri suurusel alal Katari ja Saudi Araabia vahel, 24 kilomeetri kaugusel Saudi Araabia idarannikust ja 28 kilomeetri kaugusel Katari läänerannikust. See koosneb 36 erineva suurusega saarest, sealhulgas Bahreini saar. Suurim on Bahreini saar. Saarte pinnamood on madal ja tasane. Peasaare topograafia tõuseb järk-järgult rannikult sisemaale. Kõrgeim punkt on 135 meetrit üle merepinna. Siin on troopiline kõrbekliima, ametlik keel on araabia keel ja tavaliselt kasutatakse inglise keelt. Enamik elanikke usub islami. Bahrein, Bahreini kuningriigi täielik nimi, on saareriik, mis asub Pärsia lahe keskel ja hõlmab 706,5 ruutkilomeetrit. See asub Katari ja Saudi Araabia vahel, 24 km kaugusel Saudi Araabia idarannikust ja 28 km kaugusel Katari läänerannikust. See koosneb 36 erineva suurusega saarest, sealhulgas Bahrein. Suurim on Bahrein. Saarte pinnamood on madal ja tasane ning põhisaare pinnamood tõuseb järk-järgult rannikult sisemaale, kõrgeim punkt on 135 meetrit üle merepinna. Kas troopiline kõrbekliima. Linnad ehitati 3000 eKr. Foiniiklased tulid siia 1000 eKr. Sellest sai 7. sajandil Araabia impeeriumi Basra provintsi osa. Selle okupeerisid portugallased aastatel 1507–1602. Pärsia impeeriumi võimu all 1602–1782. 1783. aastal ajasid nad pärslased välja ja kuulutasid iseseisvuse. 1820. aastal tungisid britid ja sundisid teda Pärsia lahel üldisele rahulepingule alla kirjutama. Aastatel 1880 ja 1892 sundis Suurbritannia seda järjest poliitilistele ja sõjalistele lepingutele alla kirjutama ning temast sai Suurbritannia protektoraat. 1933. aastal kasutas Suurbritannia Bahreinis nafta kasutamise õigust. 1957. aasta novembris kuulutas Suurbritannia valitsus, et Bahrein on "Briti kaitse all olev iseseisev emiraat". 1971. aasta märtsis teatas Suurbritannia, et kõik Suurbritannia ja Pärsia lahe emiraatide vahel sõlmitud lepingud lõppesid sama aasta lõpus. 14. augustil 1971 saavutas Bahrein täieliku iseseisvuse. 14. veebruaril 2002 nimetati Bahreini emiraat ümber "Bahreini kuningriigiks" ja riigipea Amir nimetati kuningaks. Riigilipp: see on horisontaalne ristkülik, mille pikkuse ja laiuse suhe on umbes 5: 3. Lipu pind koosneb punasest ja valgest. Lipuvarda külg on valge, moodustades umbes viiendiku lipu pinnast, parem pool on punane ning punase ja valge ristmik on sakiline. Bahreinis elab 690 000 inimest (2001). Bahreini osakaal kogu elanikkonnast on 66% ning ülejäänud on Indiast, Palestiinast, Bangladeshist, Iraanist, Filipiinidelt ja Omaanist. Araabia keel on ametlik keel ja inglise keelt kasutatakse tavaliselt. Enamik elanikke usub islami, millest shia moodustas 75%. Manama : Manama on Bahreini pealinn, riigi suurim linn ning riiklik majandus-, transpordi-, kaubandus- ja kultuurikeskus. Samal ajal on see ka oluline finantskeskus, oluline sadama- ja kaubaveo jaam Pärsia lahe piirkonnas, nautides Pärsia lahe pärli mainet. Asub Pärsia lahe keskel, Bahreini saare kirdenurgas. Kliima on pehme ja maastik on ilus. Iga aasta novembrist märtsini on see pehme ja meeldiv. Juunist septembrini on vihma vähem ja on kuum suvi. Elanikke on 209 000 (2002), mis moodustab ligi kolmandiku kogu Bahreini kogu elanikkonnast. Manama on pika ajalooga ja islami kroonikates mainitakse, et Manama võib ulatuda vähemalt 1345. aastani. Seda valitsesid portugallased 1521. aastal ja pärslased 1602. aastal. Araabia emiiride perekond on seda valitsenud alates 1783. aastast, mille jooksul see mitu korda katkestati. Manama kuulutati 1958. aastal vabasadamaks ja 1971. aastal sai temast iseseisva Bahreini pealinn. Linn on täis datlipuid ja magusaid allikaid ning paljudest viljapuuaedadest saab erinevaid värskeid puuvilju. Mõlemal pool linna tänavaid katavad tühja ruumi rohelised toonid. Majaesises ja tagumises osas on mitmesuguseid kuupäevi ja palme. See on haruldane roheline linn lahe piirkonnas. Äärelinna põllumaad ja viljapuuaedu kastetakse enamasti allikaveega ning maa-alusest voolav allikavesi moodustab väikesed järved ja ojad, mistõttu saare pealinna maastik paistab eriti pehme. Linnas on palju ajaloolisi paiku. Linna äärelinnas asub kalifi Omar bin Abdul Azizi ajastul ehitatud Khamisi turumošee. See 692. aastal pKr ehitatud mošee on endiselt puutumata. Suurem osa riigi tööstusharudest on koondunud Lõuna-Manamasse, peamiselt nafta rafineerimine, samuti naftakeemia, maagaasi töötlemine, merevee magestamine, purjekate tootmine ja kalakonservide tootmine. Xiang on Pärli lahes asuv pärlite kogumise alus ja peamine kalandus. Eksportida õli, datlit, nahka, pärleid jne. 1962. aastal ehitati linnast kagusse Miller Salmani süvasadam. |