Suriname Põhiandmed
| Kohalik aeg | Sinu aeg |
|---|---|
|
|
|
| Kohalik ajavöönd | Ajavööndi erinevus |
| UTC/GMT -3 tund |
| laiuskraad / pikkuskraad |
|---|
| 3°55'4"N / 56°1'55"W |
| iso kodeerimine |
| SR / SUR |
| valuuta |
| dollar (SRD) |
| Keel |
| Dutch (official) English (widely spoken) Sranang Tongo (Surinamese sometimes called Taki-Taki is native language of Creoles and much of the younger population and is lingua franca among others) Caribbean Hindustani (a dialect of Hindi) Javanese |
| elekter |
 Tüüp c Euroopa 2-kontaktiline F-tüüpi Shuko pistik |
| rahvuslipp |
|---|
 |
| kapitali |
| Paramaribo |
| pankade nimekiri |
| Suriname pankade nimekiri |
| elanikkonnast |
| 492,829 |
| piirkonnas |
| 163,270 KM2 |
| GDP (USD) |
| 5,009,000,000 |
| telefon |
| 83,000 |
| Mobiiltelefon |
| 977,000 |
| Interneti-hostide arv |
| 188 |
| Interneti kasutajate arv |
| 163,000 |
Suriname sissejuhatus
|
Suriname pindala on üle 160 000 ruutkilomeetri. See asub Lõuna-Ameerika kirdeosas, piirneb läänes Guyana, põhjas Atlandi ookeani, idas Prantsuse Guajaana ja lõunas Brasiiliaga. Siin on troopiline vihmametsa kliima, maastik on lõunas kõrge ja põhjas madal ning põhjas ranniku madalik. Keskel soine, troopiline rohumaa, lõunas künkad ja madalad platood, arvukalt veevarude rikkaid jõgesid, millest olulisim on keskelt läbi voolav Suriname jõgi. Metsa pindala moodustab 95% riigi pindalast ja seal on palju lehtpuuliike. [Riigi profiil] Suriname, Suriname vabariigi täisnimi, territoorium on üle 160 000 ruutkilomeetri. See asub Lõuna-Ameerika kirdes, piirneb läänes Guyana, põhjas Atlandi ookeaniga ja Prantsuse keelega Guajaana, Brasiilia lõunapiiril. See oli algselt koht, kus elasid indiaanlased. Sellest sai Hispaania koloonia 1593. aastal. 17. sajandi alguses ajas Suurbritannia Hispaania välja. 1667. aastal kirjutasid Suurbritannia ja Holland alla lepingule ning Nõukogude Liit määrati Hollandi kolooniaks. 1815. aasta Viini leping kehtestas Hollandi Suriname koloniaalstaatuse ametlikult. 1954. aastal rakendati "sisemist autonoomiat". Iseseisvus kuulutati välja 25. novembril 1975 ja Vabariik loodi. Riigilipp: see on ristkülikukujuline, pikkuse ja laiuse suhtega 3: 2. Ülalt alla koosneb viiest paralleelsest rohelise, valge, punase, valge ja rohelise ribast, punaste, roheliste ja valgete ribade laiuse suhe on 4: 2: 1. Lipu keskel on kollane viietäheline täht. Roheline tähistab rikkalikke loodusvarasid ja viljakat maad ning sümboliseerib ka inimeste ootusi Uus-Surinamele; valge sümboliseerib õiglust ja vabadust, punane sümboliseerib entusiasmi ja edusamme ning väljendab soovi pühendada kogu jõud emamaale. Kollane viietäheline täht sümboliseerib rahvuslikku ühtsust ja helget tulevikku. Suriname elanike arv on 493 000 (2004). Hollandis elab umbes 180 000 inimest. Indiaanlased moodustavad 35%, kreoolid 32%, indoneeslased 15% ja ülejäänud on teiste rasside esindajad. Hollandi keel on ametlik keel ja Suriname kasutatakse tavaliselt. Igal rahvusrühmal on oma keel. Elanikud usuvad protestantismi, katoliiklust, hinduismi ja islami. Loodusvarasid on palju, peamisteks mineraalideks on boksiit, nafta, raud, mangaan, vask, nikkel, plaatina, kuld jne. Suriname rahvamajandus tugineb peamiselt alumiiniumi kaevandamisele, töötlemisele ja töötlemisele ning põllumajandusele, viimastel aastatel on hakatud naftatööstust aktiivselt arendama. Huvitav fakt 1677. aastal Surinamesse elama asunud hollandlased tutvustasid 18. sajandi alguses Java-kohvipuid. Esimese partii kohvipuid kinkis Amsterdami linnapea flaami piraadile, kes oli Hansback. Täpsemalt öeldes istutati need kohvipuud tol ajal Hollandi Guajaana piirkonda ja paar aastat hiljem istutati neid laialdaselt naaberriigi Prantsuse Guajaana piirkonda. Sel ajal oli üks Prantsuse kurjategija nimega Mulg ja talle lubati, et kui Prantsuse kolooniatesse tuuakse kohvipuid, antakse talle armu ning tal on vabadus Prantsusmaale siseneda ja sealt lahkuda. |