Rootsi, Rootsi Kuningriigi täielik nimi, asub Põhja-Euroopas Skandinaavia idaosas. See piirneb kirdes Soomega, läänes ja loodes Norraga, idas Läänemere ja edelas Põhjamere territooriumiga, mille pindala on umbes 450 000 ruutkilomeetrit. Maastik langeb loodest kagusse. Põhjaosa on Nordlandi platoo, riigi kõrgeim tipp Kebnekesai on 2123 meetrit üle merepinna ning lõuna- ja rannikualad on enamasti tasandikud või künkad. Peamised jõed on Jota, Dal ja Ongeman. Järvi on palju, umbes 92 000. Suurima Vänerni järve pindala on 5585 ruutkilomeetrit, mis on Euroopas kolmandal kohal. Ligikaudu 15% maapinnast asub põhjapolaarjoone piirkonnas, kuid Atlandi ookeani sooja hoovuse mõjul ei ole talv liiga külm. Enamikus piirkondades on parasvöötme okaspuude kliima ja kõige lõunapoolsem osa on parasvöötme laialehine metsakliima.

Riik on jagatud 21 provintsiks ja 289 linnaks. Kuberneri nimetab ametisse valitsus, valitakse omavalitsuse juhtkond ning provintsidel ja linnadel on suurem autonoomia.

Rahvas hakkas kujunema umbes 1100. aastal pKr. Annekteeris Soome 1157. aastal. Aastal 1397 moodustas see Taani ja Norraga Kalmari liidu ning oli Taani võimu all. Aastal 1523 iseseisvus liidust. Samal aastal valiti kuningaks Gustav Vasa. Rootsi hiilgeaeg oli aastail 1654–1719 ning selle territoorium hõlmas praegust Soome, Eestit, Lätit, Leedut ning Venemaa, Poola ja Saksamaa Läänemere rannikualasid. Pärast kaotust 1718. aastal Venemaa, Taani ja Poola vastu vähenes see järk-järgult. Osales 1805. aastal Napoleoni sõdades ja oli pärast Venemaa lüüasaamist 1809. aastal sunnitud loovutama Soome. 1814. aastal omandas ta Taanilt Norra ja moodustas Šveits-Norra liidu Norraga. Norra sai liidust iseseisvaks 1905. aastal. Rootsi oli mõlemas maailmasõjas neutraalne.

Riigilipp: sinine, kollase ristiga veidi vasakul. Sinine ja kollane värv on pärit Rootsi kuningliku embleemi värvidest.

Rootsis elab 9,12 miljonit inimest (veebruar 2007). Üheksakümmend protsenti on rootslased (germaani rahvusest järeltulijad) ning umbes miljon välismaist sisserändajat ja nende järeltulijat (neist 52,6% on välismaalased). Põhjas asuvad saamid on ainus etniline vähemus, kus elab umbes 10 000 inimest. Ametlik keel on rootsi keel. 90% inimestest usub kristlikku luterlusesse.

Rootsi on kõrgelt arenenud riik ja üks rikkamaid riike maailmas. 2006. aastal oli Rootsi SKP 371,521 miljardit USA dollarit, keskmise elaniku kohta 40 962 USA dollarit. Rootsis on rikkalikult rauamaaki, metsa- ja veevarusid. Metsa katvus on 54% ja ladustamismaterjal on 2,64 miljardit kuupmeetrit; aastane aastane veevaru on 20,14 miljonit kilovatti (umbes 176 miljardit kilovatt-tundi). Rootsis on arenenud tööstusharud, sealhulgas kaevandamine, masinatootmine, metsa- ja paberitööstus, elektriseadmed, autod, kemikaalid, telekommunikatsioon, toiduainete töötlemine jne. Tal on maailmas tuntud ettevõtteid nagu Ericsson ja Volvo. Peamised eksporditarbed on igasugused masinad, transpordi- ja sidevahendid, keemia- ja farmaatsiatooted, paberimass, paberitootmisseadmed, rauamaak, kodumasinad, energeetikaseadmed, naftasaadused, maagaas ja tekstiilid jne. Peamised imporditud kaubad on toit, tubakas ja joogid. , Tooraine (puit, maak), energia (nafta, kivisüsi, elekter), keemiatooted, masinad ja seadmed, rõivad, mööbel jne. Rootsi põllumaa moodustab 6% riigi maismaast. Riigi toit, liha, munad ja piimatooted on enam kui isemajandavad ning peamiselt imporditakse köögivilju ja puuvilju. Selle peamiste põllumajandus- ja loomakasvatussaaduste hulka kuuluvad: teravili, nisu, kartul, peet, liha, linnuliha, munad, piimatooted jne. Rootsi on ülimalt rahvusvaheline riik, kus on arenenud majandus ning kiire elektroonika- ja infotehnoloogiatööstuse areng. Rootsil on rikkalik kogemus jätkusuutliku majandusarengu edendamisel, teaduse ja tehnoloogia uurimis- ja arendustegevuse tähtsustamisele, sotsiaalse võrdsuse edendamisele ja sotsiaalkindlustussüsteemi ülesehitamisele. Tal on rahvusvahelised konkurentsieelised telekommunikatsiooni, farmaatsia- ja finantsteenuste valdkonnas.

Stockholm: Rootsi pealinn Stockholm on Põhja-Euroopa suuruselt teine ​​linn, mis asub Mälareni järve ja Läänemere liitumiskohas ning koosneb 14 saarest. Need saared on nagu sädelevad pärlid, mis on põimitud järve ja mere vahele.

Stockholmi tuntakse kui "Põhja Veneetsiat". Tõuske linnulennult linnale. Eraldi sillad üle mere on nagu jade-vööd, mis ühendavad linna saari. Integreeritud on rohelised mäed, sinised veed ja käänulised tänavad. Majesteetlikud keskaegsed hooned, rida rea ​​moodsate hoonete ja Roheliste puude ja punaste lilledega peened villad seisavad üksteise vastu.

13. sajandi keskel ehitatud Stockholmi vanalinnal on olnud üle 700 aasta pikkune ajalugu. Kuna sõda pole seda kunagi kahjustanud, on see siiani säilinud. Keskaegsed hooned, mis on kaunistatud puunikerduste ja kiviraietega ning kitsaste tänavatega, tõstavad vanalinna esile iidse linnana, meelitades külastama suurt hulka turiste. Lähedal asuvad majesteetlik palee, iidsed Nikolai kiriku- ja valitsushooned ning muud hooned. Loomaaia saar on vanalinnast kaugel. Siia kogunevad kuulus Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjamaade muuseum, "Vasa" laevahuku muuseum ja mänguväljak "Tivoli".

Stockholm on ka kultuurilinn. Seal on 17. sajandi alguses ehitatud kuninglik raamatukogu, milles on 1 miljon raamatut, lisaks on seal üle 50 professionaalse ja põhjaliku muuseumi. Siin asuvad ka kuulus Stockholmi ülikool ja Rootsi Kuninglik inseneriakadeemia. Maaliline Kuninganna saar ja Millersi nikerduspark on linna kuulsamad turistide kohad. Kuninganna saarel on "Hiina palee", mis on 18. sajandi Euroopa kultuuri imetluse tulemus.

Göteborg: Göteborg on Rootsi suuruselt teine ​​tööstuslinn. See asub Rootsi läänerannikul, üle Kattegati väina ja Taani põhjatipu. Seda tuntakse Rootsi läänepoolse aknana. Göteborg on Skandinaavia suurim meresadam ja sadam ei külmuta aastaringselt.

Göteborg asutati 17. sajandi alguses ja hiljem hävitasid seda taanlased Kalmari sõja ajal. 1619. aastal ehitas Rootsi kuningas Gustav II linna ümber ja arendas selle peagi Rootsi kaubanduskeskuseks. Rootsi Ida-India ettevõtte asutamisega Göteborgis 1731. aastal ja Göta kanali valmimisega 1832. aastal jätkus Göteborgi sadama mõõtmete laienemine ja linn muutus üha jõukamaks. Pärast sadu aastaid kestnud pidevat ehitamist ja arendamist on Göteborgist saanud turistilinn, mis ühendab kaasaegsust ja antiikaega. Kuna enamik varasematest elanikest elasid siin hollandlased, on vana linnaosa välimus Hollandi tüüpiliste tunnustega. Linna ümbritseb igas suunas ulatuv kanalivõrk, rivis on moodsad hooned ja 17. sajandil ehitatud imposantsed kuninglikud elukohad on suurepärased, mis kõik meelitavad tuhandeid turiste.