Ekvatoriaalne Guinea Põhiandmed
| Kohalik aeg | Sinu aeg |
|---|---|
|
|
|
| Kohalik ajavöönd | Ajavööndi erinevus |
| UTC/GMT +1 tund |
| laiuskraad / pikkuskraad |
|---|
| 1°38'2"N / 10°20'28"E |
| iso kodeerimine |
| GQ / GNQ |
| valuuta |
| Franc (XAF) |
| Keel |
| Spanish (official) 67.6% other (includes French (official) Fang Bubi) 32.4% (1994 census) |
| elekter |
 Tüüp c Euroopa 2-kontaktiline |
| rahvuslipp |
|---|
 |
| kapitali |
| Malabo |
| pankade nimekiri |
| Ekvatoriaalne Guinea pankade nimekiri |
| elanikkonnast |
| 1,014,999 |
| piirkonnas |
| 28,051 KM2 |
| GDP (USD) |
| 17,080,000,000 |
| telefon |
| 14,900 |
| Mobiiltelefon |
| 501,000 |
| Interneti-hostide arv |
| 7 |
| Interneti kasutajate arv |
| 14,400 |
Ekvatoriaalne Guinea sissejuhatus
|
Ekvatoriaal-Guinea pindala on 28051,46 ruutkilomeetrit ja asub Guinea lahes Kesk- ja Lääne-Aafrikas. See koosneb Mandri jõe Munni jõe piirkonnast ning Bioko, Annobeni, Corisco ja teistest Guinea lahe saartest. Muni jõe piirkond piirneb läänes Atlandi ookeani, põhjas Kameruni ning idas ja lõunas Gaboniga. Ekvatoriaal-Guineas on ekvatoriaalne vihmametsa kliima, mille rannajoon on 482 kilomeetrit. Rannik on pikk ja kitsas tasandik, rannajoon on sirge, sadamaid on vähe ja sisemaa on platoo. Keskmine mäeahelik jagab Muni jõe piirkonna põhjas Benito jõeks ja lõunas Utamboni jõeks. Ekvatoriaal-Guinea, ekvatoriaal-Guinea vabariigi täisnimi, asub Kesk- ja Lääne-Aafrikas Guinea lahes. See koosneb Mandri Munni jõe piirkonnast ning Bioko, Annobeni, Corisco ja teiste Guinea lahe saartest. Muni jõe piirkond piirneb läänes Atlandi ookeani, põhjas Kameruni ning idas ja lõunas Gaboniga. Rannajoon on 482 kilomeetrit pikk. Rannik on pikk ja kitsas tasandik, millel on sirge rannajoon ja vähe sadamaid. Sisemaa on platoo, tavaliselt 500-1000 meetrit üle merepinna. Keskmäed jagavad Muni jõe piirkonna põhjas Benito jõeks ja lõunas Utamboni jõeks. Saared on vulkaanilised saared, mis on Kameruni vulkaani pikendus Guinea lahes. Biokko saarel on palju väljasurnud vulkaane ja keskel asuv Stiebeli tipp on 3007 meetrit üle merepinna, mis on riigi kõrgeim punkt. Peamine jõgi on Mbini jõgi. See kuulub ekvatoriaalsesse vihmametsa kliimasse. Riigi rahvaarv on 1,014 miljonit (vastavalt 2002. aasta rahvaloendusele). Peamisteks hõimudeks on mandri kihv (umbes 75% elanikkonnast) ja Bioko saarel elav Bubi (umbes 15% elanikkonnast). Ametlik keel on hispaania keel, prantsuse keel on teine riigikeel ning riigikeelteks on peamiselt kihv ja bubi. Katoliiklusesse usub 82% elanikest, islamisse 15% ja protestantismi 3%. 15. sajandi lõpus tungisid Portugali kolonialistid Guinea lahe rannikualadele ning Bioko, Corisco ja Annobeni saartele. Hispaania okupeeris 1778. aastal Bioko saare, 1843. aastal Munni jõe piirkonna ja kehtestas 1845 koloniaalvalitsuse. 1959. aastal jagunes see kaheks Hispaania ülemereprovintsiks. 1963. aasta detsembris korraldasid Lääne võimud Ekvatoriaal-Guineas referendumi ja võtsid vastu sisemise autonoomia määrused. "Sisemine autonoomia" viidi ellu 1964. aasta jaanuaris. Iseseisvus kuulutati välja 12. oktoobril 1968 ja nimetati Ekvatoriaal-Guinea Vabariigiks. Riigilipp: see on ristkülikukujuline, pikkuse ja laiuse suhtega 5: 3. Lipuvarda küljel on sinine võrdhaarne kolmnurk ja paremal kolm paralleelset laia riba. Ülevalt alla on kolm värvi rohelist, valget ja punast. Lipu keskel on riigitähis. Roheline sümboliseerib rikkust, valge sümboliseerib rahu, punane sümboliseerib iseseisvuse eest võitlemise vaimu ja sinine ookeani. Üks vähim arenenud riike maailmas, kellel on pikaajalisi majandusraskusi. Majanduse ümberkorraldamise kava viidi ellu 1987. aastal. Pärast naftaarengu algust 1991. aastal pöördus majandus ümber. 1996. aastal esitas ta puidutöötlemistööstuse arengu edendamiseks põllumajandusele tugineva majanduspoliitika, mis keskendub naftale. Keskmine aastane majanduskasvu määr aastatel 1997–2001 ulatus 41,6% ni. Naftaarendusest ja taristuehitusest ajendatuna hoiab majandus jätkuvalt kiiret kasvu head hoogu. |