Equatorial Guinea Faʻamatalaga autu
Taimi i le lotoifale | Lou taimi |
---|---|
|
|
Sone taimi faʻapitonuʻu | Eseesega taimi sone |
UTC/GMT +1 itula |
latitu / longitude |
---|
1°38'2"N / 10°20'28"E |
iso faʻailoga |
GQ / GNQ |
tupe |
Franc (XAF) |
Gagana |
Spanish (official) 67.6% other (includes French (official) Fang Bubi) 32.4% (1994 census) |
eletise |
Ituaiga c European 2-pin |
fuʻa a le atunuʻu |
---|
laumua |
Malabo |
lisi faletupe |
Equatorial Guinea lisi faletupe |
faitau aofai o tagata |
1,014,999 |
eria |
28,051 KM2 |
GDP (USD) |
17,080,000,000 |
telefoni |
14,900 |
Telefoni feaveai |
501,000 |
Aofai o Initaneti talimalo |
7 |
Aofaʻi o tagata faʻaaoga Initaneti |
14,400 |
Equatorial Guinea folasaga
O le Equatorial Guinea e aofia ai le 28051.46 sikuea kilomita ma o loʻo tu i le Fagaloa o Guinea i le ogatotonu ma sisifo o Aferika, e aofia ai le Munni River i le laueleele tele ma motu o Bioko, Annoben, Corisco ma isi motu i le Fagaloa o Guinea. O le Muni River eria tuaoi o le Vasa Atalani i sisifo, Cameroon i matu, ma Gabon i sasaʻe ma saute. O le Equatorial Guinea e iai lona vaomatua vaomatua vaʻai ma lona talafatai e 482 kilomita. O le talafatai o se laufanua umi ma lauitiiti, o le talafatai e saʻo, e toʻaitiiti ni taulaga, ma o le laueleele i gauta o se laufanua. O le vaega tutotonu o le Mauga e vaeluaina ai le Vaitafe o Muni i le Vaitafe o Benito i matu ma le Vaitafe o Utamboni i saute. O le Equatorial Guinea, o le igoa atoa o le Republic of Equatorial Guinea, o loʻo tu i le Fagaloa o Guinea i le ogatotonu ma le itu i sisifo o Aferika. O le Muni River eria tuaoi o le Vasa Atalani i sisifo, Cameroon i matu, ma Gabon i sasaʻe ma saute. O le talafatai e 482 kilomita le umi. O le talafatai o se laufanua umi ma vaapiapi ma laina saʻo ma nai taulaga. O le laueleele i gauta o se fanua laugatasi, e masani ona 500-1000 mita i luga atu o le sami. O Mauga Tutotonu e vaevaeina le Vaitafe o Muni i le Benito vaitafe i matu ma le Utamboni vaitafe i saute. O motu o motu maugamu, o le faaopoopoga lea o le maugamu o Cameroon i le Fagaloa o Guinea. E tele volcanoes ua mou atu i le Biokko Island, ma o le Stiebel Peak i le ogatotonu e 3007 mita i luga atu o le sami, o le pito sili ona maualuga i le atunuu. O le vaitafe autu o Mbini vaitafe. E fitoitonu i le vaomatua vaomatua vaomatua tau. O le faitau aofaʻi o le atunuʻu e 1.014 miliona (tusa o le tusigaigoa a le 2002). O ituaiga autu o Fang (tusa ma le 75% o le faitau aofai o tagata) i luga o le laueleele tele ma le Bubi (tusa o le 15% o le faitau aofai) nonofo i le Bioko Island. O le gagana aloaia o le Sipaniolo, Farani o le lona lua gagana aloaia, ma o le atunuʻu gagana e tele lava Fang ma Bubi. 82% o tagata nonofo talitonu i le Katoliko, 15% talitonu i isalama, ma 3% talitonu i le Porotesano. I le faaiʻuga o le seneturi lona 15, na osofaʻia ai e le au faakolone Potukale le talafatai o le Fagaloa o Guinea ma motu o Bioko, Corisco ma Annoben. Sepania nofoia Bioko Island i le 1778, le Munni River eria i le 1843, ma faatuina pulega faakolone i le 1845. I le 1959 na vaevaeina i ni malo i fafo atu o Sepania. Ia Tesema 1963, na faia ai e le pulega i Sisifo se palota i Equatorial Guinea ma pasia tulafono "tutoatasi tutoatasi". O le "tutoatasi tutoatasi" na faatino ia Ianuari 1964. Na folafolaina le tutoatasi ia Oketopa 12, 1968 ma faaigoaina o le Republic of Equatorial Guinea. strong> |