Eesti, Eesti Vabariigi täisnimi, pindala on 45 200 ruutkilomeetrit. Asub Läänemere idarannikul, piirneb loodes Liivi lahe, Läänemere ja Soome lahega, kagus Läti ja idas Venemaaga. Rannajoon on 3794 kilomeetrit pikk. Territoorium on territooriumil madal ja tasane, nende vahel on madalad künkad, keskmine kõrgus on 50 meetrit. Paljud järved ja sood. Peamised jõed on Narva, Pärnu ja Emagi. Suurimad järved on Chudi järv ja Wolzi järv. Sellel on mereline kliima, jaanuari ja veebruari kõige külmem talv on keskmise temperatuuriga -5 ° C, juuli kuumim suvi, keskmise temperatuuriga 16 ° C ja keskmise sademete aastaga 500-700 mm.

Riik on jagatud 15 provintsiks, kokku 254 suurt ja väikest linna. Provintside nimed on järgmised: Hiiu, Harju, Rapla, Salier, Ryané-Viru, Iraak Da-Viru, Yalva, Villandi, Jegheva, Tartu, Viru, Varga, Belva, Parnu ja Riane.

Eesti inimesed on iidsetest aegadest elanud praeguses Eestis. 10. – 12. Sajandil pKr liideti Kagu-Eesti Kiievi Venemaaks. Eesti rahvas kujunes välja 12. – 13. 13. sajandi alguses tungisid Eestisse ja okupeerisid germaani rüütlid ja taanlased. 13. sajandi keskpaigast 16. sajandi keskpaigani vallutasid Eesti Saksa ristirüütlid ja muutus Liivimaa osaks. 16. sajandi lõpus jagati Eesti territoorium Rootsi, Taani ja Poola vahel. 17. sajandi keskel okupeeris Rootsi kogu Eesti. Aastatel 1700–1721 pidas Peeter Suur Rootsiga pikaajalist "Põhjasõda", et haarata juurdepääs Läänemerele, ja võitis lõpuks Rootsi, sundides Rootsit alla kirjutama "Nishtati rahulepingule", haarates Eesti ja Eesti liideti Venemaaga.

Nõukogude võim loodi 1917. aasta novembris. 1918. aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed kogu Eesti territooriumi. Eesti kuulutas 1919. aasta mais välja kodanliku demokraatliku vabariigi loomise. 24. veebruaril 1920 teatas Ai Nõukogude võimust eraldumisest. Nõukogude Liidu ja Saksamaa poolt 23. augustil 1938 allkirjastatud mittekallaletungilepingu salaprotokoll näeb ette, et Eesti, Läti ja Leedu on Nõukogude Liidu mõjusfäärid. Eesti liitus Nõukogude Liiduga 1940. aastal. 22. juunil 1941 ründas Saksamaa Nõukogude Liitu, Eesti okupeeris Saksamaa kolm aastat ja sai Saksamaa idaprovintsi osaks. 1944. aasta novembris vabastas Nõukogude Punaarmee Eesti. 15. novembril 1989 tunnistas Eesti Ülemnõukogu kehtetuks Eesti 1940. aasta Nõukogude Liiduga ühinemise deklaratsiooni. 30. märtsil 1990 taastati Eesti Vabariik. 20. augustil 1991 kuulutas Love ametlikult iseseisvuse. Sama aasta 10. septembril liitus Ai CSCE-ga ja ühines 17. septembril ÜROga.

Riigilipp: horisontaalne ristkülik pikkuse ja laiuse suhtega 11: 7. Lipu pind koosneb kolmest omavahel ühendatud paralleelsest ja võrdsest horisontaalsest ristkülikust, mis on ülevalt alla sinised, mustad ja valged. Sinine sümboliseerib riigi iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, must sümboliseerib rikkust, riigi viljakat maad ja rikkalikke maavarasid, valge sümboliseerib õnne, vabadust, valgust ja puhtust. Praegust riigilippu kasutati ametlikult 1918. aastal. Eestist sai endise Nõukogude Liidu vabariik 1940. Alates 1945. aastast on riigilipuks võetud punane viielise tähe, sirbi ja vasaramustriga ning alumises osas valge, sinise ja punase lainega punane lipp. 1988. aastal taastati esialgne riigilipp ehk praegune riigilipp.

Eestis 1,361 miljonit (2006. aasta lõpus). Nende hulgas oli linnarahvastik 65,5% ja maarahvas 34,5%. Meeste keskmine eluiga on 64,4 aastat ja naistel 76,6 aastat. Peamised rahvusgrupid on eestlased 67,9%, venelased 25,6%, ukrainlased 2,1% ja valgevenelased. Ametlik keel on eesti keel. Laialdaselt kasutatakse ka inglise ja vene keelt. Peamisteks religioonideks on protestantlikud luterlased, ida-õigeusklikud ja katoliiklus.

Eesti on rohkem arenenud tööstuses ja põllumajanduses. Loodusvarasid on vähe. Metsa pindala on 1,8146 miljonit hektarit, mis moodustab 43% kogu territooriumi pindalast. Peamised mineraalid hõlmavad põlevkivi (varusid umbes 6 miljardit tonni), fosfaatkivi (varu umbes 4 miljardit tonni), lubjakivi jne. Peamised tööstussektorid hõlmavad masinate tootmist, puidutöötlemist, ehitusmaterjale, elektroonikat, tekstiili ja toiduainetööstust. Põllumajanduses domineerib loomakasvatus, kus kasvatatakse peamiselt lüpsilehmi, lihaveiseid ja sigu, põhilised põllukultuurid on: nisu, rukis, kartul, köögivili, mais, lina ja söödakultuurid. Jätkuvalt kasvasid sambatööstused nagu turism, transiidiveod ja teenindus.

Tallinn: Eesti Vabariigi pealinn Tallinn (Tallinn) asub Liivi lahe ja Copley lahe vahel Soome lahe lõunakaldal Läänemeres Loode-Iirimaal. Varem ühendas see Kesk- ja Ida-Euroopat Lõuna- ja Põhja-Euroopaga. See on tuntud kui "Euroopa ristmik" ja on oluline kaubandussadam, tööstuskeskus ja turismiatraktsioon Läänemere rannikul. Rannajoon ulatub 45 kilomeetrit. Selle pindala on 158,3 ruutkilomeetrit ja elanike arv 404 000 (märts 2000). Kliimat mõjutab ilmselt ookean, kevadel on jahe ja vähe vihma, soe ja niiske suvi ja sügis, külm ja lumine talv, aasta keskmine temperatuur on 4,7 ° C.

Tallinn on kolmest küljest ümbritsetud veega ning sellel on kaunid ja lihtsad loodused. See on ainus linn Põhja-Euroopas, mis säilitab oma keskaegse ilme ja stiili. Linn on jagatud kaheks osaks: vanalinn ja uus linn.

Tööstus hõlmab peamiselt laevaehitust, masinate tootmist, metallitöötlust, keemiat, paberitootmist, tekstiili ja toiduainete töötlemist. See on ühtlasi ka Eesti tehnoloogiline ja kultuuriline keskus. Linnas on Eesti Teaduste Akadeemia, Tööstuse Akadeemia, Kaunite Kunstide Akadeemia, Normaalakadeemia ja Muusikaakadeemia ning palju muuseume ja teatreid.