Ghana Põhiandmed
| Kohalik aeg | Sinu aeg |
|---|---|
|
|
|
| Kohalik ajavöönd | Ajavööndi erinevus |
| UTC/GMT 0 tund |
| laiuskraad / pikkuskraad |
|---|
| 7°57'18"N / 1°1'54"W |
| iso kodeerimine |
| GH / GHA |
| valuuta |
| Cedi (GHS) |
| Keel |
| Asante 14.8% Ewe 12.7% Fante 9.9% Boron (Brong) 4.6% Dagomba 4.3% Dangme 4.3% Dagarte (Dagaba) 3.7% Akyem 3.4% Ga 3.4% Akuapem 2.9% other (includes English (official)) 36.1% (2000 census) |
| elekter |
 Tüüp d vana Briti pistik g tüüpi UK 3-kontaktiline |
| rahvuslipp |
|---|
 |
| kapitali |
| Accra |
| pankade nimekiri |
| Ghana pankade nimekiri |
| elanikkonnast |
| 24,339,838 |
| piirkonnas |
| 239,460 KM2 |
| GDP (USD) |
| 45,550,000,000 |
| telefon |
| 285,000 |
| Mobiiltelefon |
| 25,618,000 |
| Interneti-hostide arv |
| 59,086 |
| Interneti kasutajate arv |
| 1,297,000 |
Ghana sissejuhatus
|
Ghana pindala on 238 500 ruutkilomeetrit ja see asub Lääne-Aafrikas, Guinea lahe põhjakaldal, piirnedes läänes Côte d'Ivoire'iga, põhjas Burkina Fasoga, idas Togo ja lõunas Atlandi ookeaniga. Maastik on pikk põhjast lõunasse ja kitsas idast läände. Suurem osa territooriumist on tasandik, idas Akwapimi mäed, lõunas Kwahu platoo ja põhjas Gambaga kaljud. Ranniku tasandikul ja edelas asanti platool on troopiline vihmametsa kliima, Volta orus ja põhjapoolsel platool aga troopiline rohumaastik. Ghana pole oma kakaokülluse tõttu võitnud ainult "kakao kodulinna" mainet, seda on kuldrohkuse tõttu kiidetud ka kui "kuldrannikut". Ghana, Ghana Vabariigi täielik nimi, asub Lääne-Aafrikas, Guinea lahe põhjarannikul, piirnedes läänes Côte d'Ivoire'iga, põhjas Burkina Fasoga, idas Togo ja lõunas Atlandi ookeaniga. Maastik on pikk põhjast lõunasse ja kitsas idast läände. Suurem osa territooriumist on tasandik, idas Akwapimi mäed, lõunas Kwahu platoo ja põhjas Gambaga kaljud. Kõrgeim tipp Jebobo mägi on 876 meetrit üle merepinna. Suurim jõgi on Volta jõgi, mille pikkus on Kanadas 1100 kilomeetrit ja Akosombo tamm ehitatakse allavoolu, moodustades tohutu Volta veehoidla pindalaga 8482 ruutkilomeetrit. Ranniku tasandikul ja edelas asanti platool on troopiline vihmametsa kliima, Volta orus ja põhjapoolsel platool aga troopiline rohumaastik. Ghana pole oma kakaokülluse tõttu võitnud ainult "kakao kodulinna" mainet, seda on kuldrohkuse tõttu kiidetud ka kui "kuldrannikut". Riigis on 10 provintsi ja provintsi all 110 maakonda. Ghana iidne kuningriik ehitati 3. – 4. sajandil pKr ja jõudis hiilgeaega 10. – 11. sajandil. Alates 1471. aastast on Portugali, Hollandi, Prantsuse ja Suurbritannia kolonistid järjest Ghanasse tunginud. Nad mitte ainult ei rüüstanud Ghana kulda ja elevandiluu, vaid kasutasid Ghanat ka orjakaubanduse tugipunktina. Aastal 1897 asendas Suurbritannia teisi riike ja sai Ghana valitsejaks, nimetades Ghanat "Kuldrannikuks". 6. märtsil 1957 kuulutas Kuldrannik välja iseseisvuse ja muutis oma nime Ghanaks. 1. juulil 1960 loodi Ghana Vabariik, mis jäi Rahvaste Ühendusse. Riigilipp: see on ristkülikukujuline, pikkuse ja laiuse suhtega 3: 2. Ülalt alla koosneb see kolmest paralleelsest ja võrdsest horisontaalsest ristkülikust, mis on punased, kollased ja rohelised. Kollase osa keskel on must viietäheline täht. Punane sümboliseerib riigi iseseisvuse nimel ohverdatud märtrite verd; kollane sümboliseerib riigi rikkalikke maavarasid ja ressursse; see tähistab ka Ghana algset riiginime "Kuldrannik"; roheline sümboliseerib metsi ja põllumajandust; must viieharuline täht sümboliseerib Aafrika vabaduse põhjatähte. Elanikke on 22 miljonit (hinnanguliselt 2005. aastal) ja ametlik keel on inglise keel. On ka rahvuskeeli nagu utt, fonti ja hausa. 69% elanikest usub kristlusse, 15,6% usub islami ja 8,5% primitiivsesse usku. Ghanas on palju ressursse. Maavarad nagu kuld, teemandid, boksiit ja mangaan kuuluvad maailma tippvarude hulka, lisaks on siin veel lubjakivi, rauamaak, andalusiit, kvartsliiv ja kaoliin. Ghana metsade osakaal moodustab 34% riigi maismaast ning peamised puidumetsad on koondunud edelasse. Kolm traditsioonilist kullast, kakaost ja puidust eksporditavat toodet on Ghana majanduse selgroog. Ghana on rikas kakaod ja on üks suurimaid kakaotootjaid ja eksportijaid maailmas. Kakaotoodang moodustab umbes 13% kogu maailma toodangust. Ghana majanduses domineerib põllumajandus. Peamised põllukultuurid hõlmavad maisi, kartulit, sorgot, riisi, hirssi jt ning peamisi majanduskultuure hõlmavad õlipalm, kumm, puuvill, maapähklid, suhkruroog ja tubakas. Ghana tööstuslik vundament on nõrk ja tooraine sõltub impordist. Peamised tööstusharud hõlmavad puidu ja kakao töötlemist, tekstiili, tsementi, elektrit, metallurgiat, toitu, rõivaid, puittooteid, nahatooted ja veini valmistamist. Pärast majanduse ümberkorraldamist 1983. aastal on Ghana majandus jätkusuutliku kasvu hoogu säilitanud. 1994. aastal tühistas ÜRO Ghana kõige vähem arenenud riigi tiitli. |