Laos Põhiandmed
| Kohalik aeg | Sinu aeg |
|---|---|
|
|
|
| Kohalik ajavöönd | Ajavööndi erinevus |
| UTC/GMT +7 tund |
| laiuskraad / pikkuskraad |
|---|
| 18°12'18"N / 103°53'42"E |
| iso kodeerimine |
| LA / LAO |
| valuuta |
| Kip (LAK) |
| Keel |
| Lao (official) French English various ethnic languages |
| elekter |
 Tüüp Põhja-Ameerika-Jaapan 2 nõela Tüüp b USA 3-kontaktiline Tüüp c Euroopa 2-kontaktiline  F-tüüpi Shuko pistik |
| rahvuslipp |
|---|
 |
| kapitali |
| Vientiane |
| pankade nimekiri |
| Laos pankade nimekiri |
| elanikkonnast |
| 6,368,162 |
| piirkonnas |
| 236,800 KM2 |
| GDP (USD) |
| 10,100,000,000 |
| telefon |
| 112,000 |
| Mobiiltelefon |
| 6,492,000 |
| Interneti-hostide arv |
| 1,532 |
| Interneti kasutajate arv |
| 300,000 |
Laos sissejuhatus
|
Laose pindala on 236 800 ruutkilomeetrit ja see asub Indochina poolsaare põhjaosas sisemaal. Piirneb põhjas Hiina, Kambodžaga lõunas, Vietnami idas, Myanmari loodes ja Tai edelas. 80% territooriumist on mäed ja platood ning seda katavad enamasti metsad. Maastik on põhjas kõrge ja lõunas madal. Põhjast piirneb Hiina Yunnanis asuva Lääne-Yunnani platoo idas. Vana ja Vietnami piir idas on Changshani mägede moodustatud platoo ning läänes Mekongi org ja Mekongi jõgi. Valamud ja väikesed tasandikud selle lisajõgede ääres. Sellel on troopiline ja subtroopiline mussoonikliima, mis on jagatud vihmaperioodiks ja kuivaperioodiks. Laos, tuntud kui Laose Demokraatlik Rahvavabariik, on sisemaata riik, mis asub Indohiina poolsaare põhjaosas. Piirneb põhjas Hiinaga, lõunas Kambodža, idas Vietnami, loodes Myanmari ja edelas Taiga. 80% territooriumist on mägine ja platoo ning enamikku neist katavad metsad, mida nimetatakse "Indohiina katuseks". Maastik on põhjas kõrge ja lõunas madal. Põhi piirneb Hiinas Yunnanis asuva Lääne-Yunnani platooga, idas on vana ja Vietnami piiriks Changshani mägede moodustatud platoo ning läänes asub Mekongi org ning Mekongi jõe ja selle lisajõgede äärsed vesikonnad ja väikesed tasandikud. Riik on põhjast lõunasse jaotatud Shangliaoks, Zhongliaoks ja Xialiaoks. Kõrgeima maastikuga on Shangliao ja Chuankhou platoo on 2000-2800 meetrit üle merepinna. Kõrgeim tipp, Bia mägi, on 2820 meetrit üle merepinna. Hiinast alguse saanud Mekongi jõgi on suurim jõgi, mis voolab 1900 kilomeetrit läände. Sellel on troopiline ja subtroopiline mussoonikliima, mis on jagatud vihmaperioodiks ja kuivaperioodiks. Laosel on pikk ajalugu. Lancangi kuningriik asutati 14. sajandil. See oli kunagi Kagu-Aasia üks jõukamaid riike. Aastatel 1707–1713 tekkisid järk-järgult Luang Prabangi dünastia, Vientiane dünastia ja Champasai dünastia. Alates 1779. aastast kuni 19. sajandi keskpaigani vallutas Siam selle järk-järgult. Sellest sai Prantsuse protektoraat 1893. aastal. Okupeeris Jaapan 1940. Laos kuulutas iseseisvuse välja 1945. aastal. 1975. aasta detsembris kaotati monarhia ja loodi Laose Demokraatlik Rahvavabariik. Riigilipp: lipu pinnal on keskmine paralleelne ristkülik sinine, mis võtab enda alla poole lipualast ning ülemine ja alumine osa on punased ristkülikud, mis kumbki hõivavad veerandi lipualast. Sinise osa keskel on valge ümmargune ratas ja ratta läbimõõt on neli viiendikku sinise osa laiusest. Sinine sümboliseerib viljakust, punane pööret ja valge ratas täiskuud. See lipp oli algselt Laose Isamaalise Rinde lipp. Elanikke on umbes 6 miljonit (2006). Riigis on üle 60 hõimu, mis jagunevad laias laastus kolmeks etniliseks rühmaks: Laolong, Laoting ja Laosong. 85% elanikest usub budismi ja räägib Laose keelt. Laos on rikas veeressurss. See on rikas väärispuidust, näiteks tiik ja punane sandlipuu. Metsa pindala on umbes 9 miljonit hektarit ja riiklik metsaala on umbes 42%. Põllumajandus on Laose majanduse selgroog ja põllumajanduslik elanikkond moodustab umbes 90% kogu riigi elanikkonnast. Peamised põllukultuurid on riis, mais, kartul, kohv, tubakas, maapähklid ja puuvill. Riigi haritava maa pindala on umbes 747 000 hektarit. Laoses on nõrk tööstusbaas. Peamisteks tööstusettevõteteks on elektritootmine, saeveski, kaevandamine, rauatootmine, rõivad ja toit jms, samuti väikesed remonditöökojad ning kudumis-, bambus- ja puidutöötlemistsehhid. Laoses raudteed ei ole ja transport sõltub peamiselt teest, veest ja õhust. Vientiane : Laose pealinn Vientiane (Vientiane) on iidne ajalooline linn. See on siin olnud ajast, mil Seth Tila kuningas kolis oma pealinna Luang Prabangist 16. sajandi keskel. See on Laose poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus. Vientiane iidne nimi oli Saifeng ja seda kutsuti 16. sajandil Wankaniks, mis tähendab Jinchengi. Vientiane nimi tähendab "sandlipuu linna". Väidetavalt oli siin sandlipuu rohkesti. Vientiane asub Mekongi jõe keskjooksu vasakul kaldal, üle jõe suunatud Tai suunas. 616 000 elanikuga (2001) on see Laose suurim tööstus- ja kaubalinn. Erinevaid templeid ja iidseid torne võib näha kõikjal linnas. Juba 17. – 18. sajandil oli Vientiane juba jõukas kaubanduskeskus. Nüüd on Vientiane Laose suurim tööstus- ja kaubalinn, kus on riigis kõige rohkem tehaseid, töökodasid ja kauplusi. Peamised tööstusharud on saematerjal, tsement, tellised ja plaadid, tekstiil, riisi jahvatamine, sigaretid, tikud jne. Samuti on tuntud kudumine ning kuld- ja hõbeehted. Äärelinnas on soolakaevu, kus on palju soola. Vientiane on ka lehtpuidu puidu jaotuskeskus. |