Kongo (Brazzaville) pindala on 342 000 ruutkilomeetrit. See asub Aafrika kesk- ja lääneosas. Külgneb idas ja lõunas Kongo (Kongo DV) ja Angolaga, põhjas Kesk-Aafrika ja Kameruniga, läänes Gaboniga ja edelas Atlandi ookeaniga. Kirdeosa on 300 meetrit üle merepinna asuv tasandik, mis on osa Kongo basseinist, lõuna ja loode on platood, edelas on ranniku madalik ning Mayongbe mäed platoo ja rannikumadaliku vahel. Lõunaosas valitseb troopiline rohumaade kliima ning kesk- ja põhjaosas troopiline vihmametsa kliima, kus on kõrge temperatuur ja kõrge õhuniiskus.

Ülevaade

Kongo, Kongo Vabariigi täisnimi, pindala on 342 000 ruutkilomeetrit. See asub Kesk- ja Lääne-Aafrikas, Kongo (Kinshasa) ja Angolaga idas ja lõunas, Kesk-Aafrikas ja Kamerunis põhjas, Gabonis läänes ja Atlandi ookeanis edelas. Rannajoon on üle 150 kilomeetri pikk. Kirdeosa on 300 meetri kõrgune tasandik, mis on osa Kongo basseinist; lõuna ja loode on 500-1000 meetri kõrgused platood; edelas on ranniku madalik; platoo ja ranniku madaliku vahel on Mayongbe mägi. Osa Kongo jõest (Zaire jõgi) ja selle lisajõgi Ubangi jõgi on piirijõgi Kongo Demokraatliku Vabariigiga. Territooriumi Kongo jõe lisajõgede hulka kuuluvad Sanga jõgi ja Likuala jõgi ning Kuylu jõgi siseneb üksi merre. Lõunaosas valitseb troopiline rohumaade kliima ning kesk- ja põhjaosas troopiline vihmametsa kliima, kus on kõrge temperatuur ja kõrge õhuniiskus.

Kongo elanike koguarv on 4 miljonit (2004). Kongo on paljurahvuseline riik. Riigis on 56 etnilist rühma. Suurim rahvusrühm on lõunaosas asuv Kongo, mis moodustab umbes 45% kogu elanikkonnast; Mbohi põhjas oli 16%; keskpiirkonna Taikai moodustas 20%; väike osa pügmeesid elas põhjapoolsetes neitsimetsades. Ametlik keel on prantsuse keel. Riigikeel on Kongo, lõunas Monukutuba ja põhjas Lingala. Üle poole riigi elanikest usub ürgsesse religiooni, 26% katoliiklusesse, 10% kristlusse ja 3% islamisse.

Kongo on jagatud 10 provintsiks, 6 omavalitsuseks ja 83 maakonnaks.

13. sajandi lõpus ja 14. sajandi alguses rajasid bantu inimesed Kongo jõe alamjooksul Kongo Kuningriigi. Alates 15. sajandist on Portugali, Briti ja Prantsuse kolonistid üksteise järel tunginud. Aastal 1884 määras Berliini konverents Kongo jõest ida pool asuva piirkonna Belgia kolooniaks, praeguseks Zaire, ja sellest läänes asuva piirkonna Prantsuse kolooniaks, praeguseks Kongo. 1910. aastal okupeeris Prantsusmaa Kongo. Sellest sai autonoomne vabariik novembris 1958, kuid see jäi "Prantsuse kogukonda". 15. augustil 1960 saavutas Kongo täieliku iseseisvuse ja nimetati Kongo Vabariigiks. 31. juunil 1968 nimetati riik ümber Kongo Rahvavabariigiks. 1991. aastal otsustati muuta riigi nimi Kongo Rahvavabariigiks Kongo Vabariigiks, jätkates samas iseseisvuse lipu ja hümni kasutamist.

Riigilipp: see on ristkülikukujuline, pikkuse ja laiuse suhtega 3: 2. Lipu pind koosneb kolmest värvist rohelisest, kollasest ja punasest. Vasak ülemine osa on roheline ja alumine parem on punane. Kollane lint jookseb diagonaalselt vasakust alanurgast paremasse ülanurka. Roheline sümboliseerib metsaressursse ja tulevikulootust, kollane tähistab ausust, sallivust ja enesehinnangut ning punane kirge.

Kongo Vabariik on rikas loodusvarade poolest. Lisaks naftale ja puidule on seal ka palju arendamata maavarasid, näiteks rauda (tõestatud rauamaagi varud) 1 miljard tonni), kaalium, fosfor, tsink, plii, vask, mangaan, kuld, uraan ja teemandid. Maagaasivarud on 1 triljon kuupmeetrit. Kongos pole peaaegu ühtegi riiklikku tööstust, põllumajandus on tagurlik, toit pole isemajandav ja majandus on üldiselt tagurlik. Kuid piirkondade poolest on lõuna parem kui põhi. Kuna ookeani raudtee Pointe Noire'ist Brazzaville'ini läbib Kongo lõunaosa, on suhteliselt mugav transport soodustanud trassi äärsete alade majanduslikku arengut. Kongo töötlev tööstus on peamiselt koondunud kolme lõunapoolsesse linna Pointe-Noire, Brazzaville ja Enkay.

Kongo jõgikond on troopiliste vihmametsa suuruselt teine ​​ala maailmas pärast Amazonase vihmametsa. Kongo jõgi on Niiluse jõe järel ka Aafrika suuruselt teine ​​jõgi. Kongo jõe "koridor" on Kesk-Aafrikas oluline turismiobjekt. See kujutab Kongo jõe vesikonna loodus- ja kultuurimaastikke värviküllasena. Brazzaville'ist paadiga sõites on esimene asi, mida näete, Mbamu saar. See on Kongo jõe mitmeaastase mõju tagajärjel tekkinud liivariba. Seda varjutavad rohelised puud, sinised lained ja peened lained ning maaliline värv, mis meelitab ligi palju luuletajaid, Maalrid ja välisturistid. Kui laev Maruku-Tresiosest mööda sõitis, sisenes see Kongo jõe kuulsasse "koridori".