Süüria, Süüria Araabia Vabariigi täisnimi, hõlmab 185 180 ruutkilomeetrit (sealhulgas Golani kõrgustik). Asub Aasia mandri läänes, Vahemere idarannikul. Piirneb põhjas Türgiga, idas Iraagiga, lõunas Jordaaniaga, edelas Liibanoni ja Palestiinaga ning läänest üle Vahemere Küprosega. Rannajoon on 183 kilomeetrit pikk. Suurem osa territooriumist on loodest kagusse kaldus platoo. Peamiselt jagatud neljaks tsooniks: läänemäed ja mägiorud; Vahemere rannikutasandikud; sisemaa tasandikud; Süüria kaguosa kõrb. Edelaosas asuv Šeiki mägi on riigi kõrgeim tipp. Eufrat jõgi suubub ida kaudu Iraagi kaudu Pärsia lahte ja Assi jõgi läänest Türgi kaudu Vahemerre. Ranniku- ja põhjapiirkonnad kuuluvad subtroopilises Vahemere kliimas ning lõunapiirkonnad troopilises kõrbekliimas. Neli aastaaega on erinevad, kõrbealal sajab talvel vähem sademeid ning suvi on kuiv ja kuum.

Riik on jagatud 14 provintsiks ja linnaks: maapiirkond Damaskus, Homs, Hama, Latakia, Idlib, Tartus, Raqqa , Deir ez-Zor, Hassek, Dar'a, Suwayda, Qunaitra, Aleppo ja Damaskus.

Süüria ajalugu on olnud üle nelja tuhande aasta. Ürgsed linnriigid eksisteerisid 3000 eKr. Assüüria impeerium vallutas 8. sajandil eKr. Aastal 333 eKr tungis Makedoonia armee Süüriasse. Vanad roomlased hõivasid selle 64. aastal eKr. Inkorporeeriti Araabia impeeriumi territooriumile 7. sajandi lõpus. Euroopa ristisõdijad tungisid 11. sajandil. Alates 13. sajandi lõpust valitses seda Egiptuse Mamluki dünastia. Selle annekteeris Ottomani impeerium 400 aasta jooksul alates 16. sajandi algusest. 1920. aasta aprillis taandati see Prantsuse mandaadiks. Teise maailmasõja alguses marssisid Suurbritannia ja Prantsusmaa "Prantsuse vaba armee" koos Süüriasse. 27. septembril 1941 kuulutas "Prantsuse vaba armee" ülemjuhataja kindral Jadro liitlaste nimel välja Süüria iseseisvuse. Süüria lõi oma valitsuse augustis 1943. 1946. aasta aprillis sunniti Prantsuse ja Suurbritannia väed tagasi tõmbuma, Süüria saavutas täieliku iseseisvuse ja lõi Süüria Araabia Vabariigi. 1. veebruaril 1958 ühinesid Süüria ja Egiptus Araabia Vabariigiga. 28. septembril 1961 eraldus Süüria Araabia Liigast ja taastas Süüria Araabia Vabariigi.

Riigilipp: see on ristkülikukujuline, pikkuse ja laiuse suhtega 3: 2. Lipupind koosneb kolmest paralleelsest horisontaalsest ristkülikust, mis on ühendatud ülevalt alla punase, valge ja mustaga. Valges osas on kaks sama suurust rohelist viie teraga tähte. Punane sümboliseerib vaprust, valge sümboliseerib puhtust ja sallivust, must sümboliseerib Muhammedi võitu, roheline on Muhamedi järeltulijate lemmikvärv ja viiekordne täht araabia revolutsiooni.

Süürias elab 19,5 miljonit inimest (2006). Neist araablased moodustavad üle 80%, samuti kurdid, armeenlased, türkmeenid jne. Araabia keel on riigikeel ning inglise ja prantsuse keelt kasutatakse tavaliselt. 85% elanikest usub islami ja 14% kristlusse. Nende seas on sunniitlik islam 80% (umbes 68% riigi elanikkonnast), šiiidid 20% ja alaviidid 75% šiiitidest (umbes 11,5% riigi elanikkonnast).

Süürias on suurepärased looduslikud tingimused ja rikkad maavarad, sealhulgas nafta, fosfaat, maagaas, kivisool ja asfalt. Põllumajandus on rahvamajanduses olulisel kohal ja kuulub Araabia maailma viie toidueksportija hulka. Tööstuslik vundament on nõrk, valitsev on riigi omandis olev majandus ning kaasaegsel tööstusel on ajalugu olnud vaid mõnikümmend aastat. Olemasolevad tööstusharud jagunevad kaevandustööstuseks, töötlevaks tööstuseks ja hüdroenergiatööstuseks. Kaevandustööstus hõlmab naftat, maagaasi, fosfaati ja marmorit. Töötlev tööstus hõlmab peamiselt tekstiili, toitu, nahka, kemikaale, tsementi, tubakat jne. Süürias on kuulsad arheoloogilised paigad ja suvekeskused. Need turismiressursid meelitavad igal aastal suurt hulka turiste.

Süüria on mõne Lähis-Ida riigi Vahemerele sisenemise ja sealt väljumise koridor. Maa-, mere- ja õhutransport on suhteliselt arenenud. Damaskusest 245 kilomeetrit kirdes asuvad Taidemueri linna varemed, mida tuntakse kui "pruudi kõrbes". See oli oluline linn, mis ühendas Hiinat ja Lääne-Aasiat, Euroopa kaubateid ja iidset siiditeed 2. – 3.

Damaskus: maailmakuulus iidne linn, Süüria pealinn Damaskus, oli iidsetel aegadel tuntud kui "taevane linn". Asub Süüria edelaosas Balada jõe paremal kaldal. Linnapiirkond on ehitatud Kexini mäe nõlvale, pindala on umbes 100 ruutkilomeetrit. See ehitati umbes 2000. aastal eKr. Aastal 661 pKr asutati siin Umayyadi araabia dünastia. Pärast 750. aastat kuulus see Abbasidide dünastiale ja seda valitsesid Ottomanid neli sajandit. Prantsuse kolonialistid valitsesid enne iseseisvumist rohkem kui 30 aastat. Kuigi Damaskus on kogenud keerukusi ning tõuseb ja langeb, väärib see tänapäevalgi "ajalooliste paikade linna" tiitlit. Muistse linna kõrvale kivist ehitatud Kaisani värav ehitati ümber 13. ja 14. sajandil. Legend räägib, et Jeesuse Kristuse apostel Püha Paulus sisenes Damaskusesse selle värava kaudu. Hiljem, kui ristiusu vaenlased ajasid Püha Pauluse taga, pistsid ustavad ta korvi ja maandus Damaskuse lossist Kaisani värava juurde ning põgenes Damaskusest. Hiljem ehitati siia mälestuseks Püha Pauluse kirik.

Linnast sirge tänava kuulus tänav, mis kulgeb idast läände, oli Vana-Rooma valitsemise ajal linna peatänav. Linna keskuseks on Märtrite väljak ja selle lähedale püstitatakse kindral Azimi, kindral Azimi pronkskuju. Uues linnapiirkonnas asuvad moodsad valitsushooned, spordilinn, ülikoolilinn, muuseum, saatkonna piirkond, haigla, pank, kinoteater ja teater. Linnas on 250 mošeed, neist kuulsaim on Umayyadi mošee, mis ehitati aastal 705 pKr ja mis asus keset vanalinna. Selle suurepärane arhitektuur on üks kuulsamaid iidseid mošeesid islamimaailmas.