Läti, Läti Vabariigi täisnimi, pindala on 64 589 ruutkilomeetrit, sealhulgas 62 046 ruutkilomeetrit maad ja 2543 ruutkilomeetrit sisevett. Ida-Euroopa tasandiku lääneosas asuv Läänemere (307 km pikkune rannajoon) suunas läänes suundub Liivi laht sügavale sisemaale. Piirneb põhjas Eesti, idas Venemaa, lõunas Leedu ja kagus Valgevenega. Maastik on madal ja tasane, idas ja läänes on künkad. Piiri kogupikkus on 1841 kilomeetrit, sealhulgas 496 kilomeetrit rannajoont. Keskmise kõrgusega 87 meetrit on pinnavorm mäed ja tasandikud, domineerivad podzol ja umbes pool sellest on haritav maa. Metsa katvus on 44% ja metsikuid liike on 14 tuhat. Jõgesid on 14 000, millest 777 on üle 10 kilomeetri pikkused. Peamised jõed on Daugava ja Gaoya. Territooriumil on palju järvi ja sood. Seal on 140 järve, mille pindala on suurem kui 1 ruutkilomeeter, suuremad järved on Lubansi järv, Lazna järv, Egulie järv ja Burteneksi järv. Kliima on ookeani kliimast mandri kliimale ülemineku vahepealne tüüp. Suvel on päeval keskmine temperatuur 23 ℃ ja öösel 11 ℃. Talvel on rannikualade keskmine temperatuur miinus 2-3 ℃ ja rannikuvööndites miinus 6-7 ℃. Aasta keskmine sademete hulk on 633 mm. Niiskus on kõrge ning umbes pool aastast on vihma ja lund.

Riik on jagatud 26 rajooniks ja 7 linnaosa tasandi linnaks, kus on 70 linna ja 490 küla. Peamised suured linnad on: Riia, Daugavapils, Liepaja, Jargava, Jurmala, Ventspils, Rezekne.

Aastal 9000 eKr toimus kõige varasem inimtegevus Lätis, mis kuulus Euroopa rassile. Klassiühiskond tekkis 5. sajandil. Varane feodaalhertsogiriik loodi 10.-13. 12. sajandi lõpust kuni 1562. aastani tungisid sellele germaani ristisõjad ja kuulus hiljem Delivonia režiimi. Aastatel 1583–1710 jagasid selle Rootsi ja Poola-Leedu. Läti rahvas moodustati 17. sajandi alguses. Aastatel 1710–1795 okupeeris selle Tsaari-Venemaa. Aastatel 1795–1918 jagasid Ladina-Ameerika ida- ja lääneosa vastavalt Venemaa ja Saksamaa. Iseseisvus kuulutati välja 18. novembril 1918. Kodanliku Demokraatliku Vabariigi asutamisest teatati 16. veebruaril 1922. 1940. aasta juunis sisenes Nõukogude armee Latisse ja rajas vastavalt Molotovi-Ribbentropi salajasele lisaprotokollile Nõukogude võimu, sama aasta 21. juulil loodi Läti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis ühendati 5. augustil Nõukogude Liiduga. . 1941. aasta suvel ründas Hitler Nõukogude Liitu ja okupeeris Läti. 1944. aastast kuni 1945. aasta maini vabastas Nõukogude Punaarmee kogu Läti territooriumi ja Läti taasintegreeriti Nõukogude Liitu. 15. veebruaril 1990 võttis Läti vastu riikliku iseseisvuse taastamise deklaratsiooni ning 27. veebruaril taastas oma eelmise lipu, riigiembleemi ja hümni. 4. mail võttis Läti ülemnõukogu ametlikult vastu "iseseisvusdeklaratsiooni" ja muutis selle nime Tvia Vabariigiks. 22. augustil 1991 teatas Läti Ülemnõukogu, et Läti Vabariik on taastanud iseseisvuse. Sama aasta 6. septembril tunnustas Nõukogude Riiginõukogu oma iseseisvust ja 17. septembril ühines Läti ÜROga.

Riigilipp: see on horisontaalne ristkülik, mille pikkuse ja laiuse suhe on umbes 2: 1. Ülalt alla koosneb see kolmest paralleelsest horisontaalsest triibust - punane, valge ja punane. Juba 13. sajandil kasutasid Lätis elavad latga inimesed punaseid, valgeid ja punaseid lippe. See riigilipp seadustati de facto 1918. aastal ning riigilipu värvid ja proportsioonid määrati kindlaks 1922. aastal. Lätist sai endise Nõukogude Liidu vabariik 1940. aastal. Riigilipp oli sel ajal valge ja sinise vee lainetusmuster endise Nõukogude Liidu lipu alaosas. Läti kuulutas iseseisvuse välja 1990. aastal ning riigilipuna kasutati punaseid, valgeid ja punaseid lippe, mis sümboliseerivad Läti rahvuslikku ühtsust.

Lätis elab 2 281 300 elanikku (detsember 2006). Lätlased moodustasid 58,5%, venelased 29%, valgevenelased 3,9%, ukrainlased 2,6%, poolakad 2,5% ja leedulased 1,4%. Lisaks on rahvusrühmi nagu juudid, mustlased ja eestlased. Ametlik keel on läti keel ja tavaliselt kasutatakse vene keelt. Usuvad peamiselt rooma katoliiklusesse, protestantlikesse luterlastesse ja ida-ortodoksidesse.

Riia: Läti pealinn Riia on Baltimaade suurim sõlmpunkt ja suvekuurort ning maailmakuulus sadam. Iidsetel aegadel käis siit läbi Riia jõgi ja linn sai oma nime. Riia asub Balti riikide kesklinnas, piirneb Liivi lahega. Linn ulatub Daugava jõe mõlemast kaldast ja asub Läänemerest 15 kilomeetrit põhjas. Riia geograafiline asukoht on väga oluline. See asub Lääne- ja Ida-Euroopa, Venemaa ja Skandinaavia ristumiskohas. Selle sadamal on oluline strateegiline tähendus ja seda nimetatakse "Läänemere pekslevaks südameks". Kuna Riiat piirab jõgi ja järv, on see tuntud ka kui kolm jõge ja üks järv.Kolm jõge viitavad Daugava jõele, Lieruba jõele ja linnakanalile ning teine ​​järv viitab Gishi järvele. Selle pindala on 307 ruutkilomeetrit. Jaanuari keskmine temperatuur on -4,9 ℃ ja juuli keskmine temperatuur 16,9 ℃. Elanikke on üle 740 000, mis moodustab kolmandiku riigi elanikkonnast.

1930ndatel Riiat külastanud Briti kirjanik Graham Green kirjutas fraasi "Riia, Põhja-Pariis". Mõlemal pool kõnniteed asuvad moodsad kohvikud ja restoranid ning õitseb linna äri- ja meelelahutustegevus. Radisson Slavyanska paviljon asub Daugava jõe ääres ja seal on riigi kõige täiuslikumad konverentsiruumid, kust avaneb vaade vanalinnale. Toit Riias on sarnane teiste Põhjamaadega, rasvane ja rikkalik, kuid sellel on ka oma eripärad nagu kreemjas odrasupp ja piimakalasupp, peekoni ja sibulaga pirukad ning pruun leivapuding. Kohalikele meeldib õlut juua.

Tööstus hõlmab laevaehitust, elektriseadmeid, masinaid, sõidukeid, klaasi, tekstiili, tarbekaupu ja toiduainetööstust. Linnal on mugav transport, kusjuures rahvusvaheline lennujaam, kaubasadam, reisisadam ja sidepidamisvõimalused laienevad igas suunas. Nõukogude perioodil oli Riia oluline sadam, mille läbilaskevõime oli üle 8 miljoni tonni.