Sloveenia, täisnimi Sloveenia Vabariik, asub Kesk-Euroopas, Balkani poolsaare loodetipus, Alpide ja Aadria mere vahel, endise Jugoslaavia loodes ning idas ja lõunas Horvaatiaga. See piirneb edelast Aadria merega, läänes Itaaliaga, põhjas Austria ja Ungariga. Pindala on 20 273 ruutkilomeetrit. 52% pindalast on kaetud tiheda metsaga. Rannajoon on 46,6 kilomeetrit pikk. Triglav on territooriumi kõrgeim mägi, mille kõrgus on 2864 meetrit. Kuulsaim järv on Bledi järv. Kliima jaguneb mägikliimaks, mandri- ja Vahemere kliimaks. Suve keskmine temperatuur on 21 ℃ ja talvel keskmine 0 ℃.

6. sajandi lõpus rändasid slaavlased praeguse Sloveenia piirkonda. 7. sajandil pKr kuulus Sloveenia feodaalsesse Samo kuningriiki. 8. sajandil valitses seda Frangi kuningriik. Aastatel 869 - 874 pKr loodi Panno tasandikul iseseisev Sloveenia riik. Sellest ajast alates on Sloveenia mitu korda omanikku vahetanud ning seda valitsesid Habsburgid, Türgi ja Austria-Ungari impeerium. 1918. aasta lõpus moodustas Sloveenia koos teiste lõuna-slaavi rahvastega Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi, mis nimetati 1929. aastal Jugoslaavia kuningriigiks. 1941. aastal tungisid Saksa ja Itaalia fašistid Jugoslaaviasse. 1945. aastal võitsid kõigi Jugoslaavia rahvusrühmade inimesed antifašistliku sõja ja kuulutasid sama aasta 29. novembril välja Jugoslaavia Föderaalse Rahvavabariigi (1963. aastal nimetati Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks) asutamise. Sloveenia oli üks vabariikidest. 25. juunil 1991 võttis Slovakkia parlament vastu resolutsiooni, milles kuulutas, et lahkub Jugoslaavia Sotsialistlikust Föderaalsest Vabariigist iseseisva suveräänse riigina. Liitus ÜROga 22. mail 1992.

Riigilipp: see on horisontaalne ristkülik, mille pikkuse ja laiuse suhe on 2: 1. See koosneb kolmest paralleelsest ja võrdsest horisontaalsest ristkülikust, mis on ülevalt alla valged, sinised ja punased. Riigi embleem on maalitud lipu vasakusse ülanurka. Sloveenia kuulutas end lahku endisest Jugoslaaviast 1991. aastal ning temast sai iseseisev ja suveräänne riik. 1992. aastal võttis ta ametlikult vastu ülalnimetatud riigilipu.

Sloveenias elab 1,988 miljonit inimest (detsember 1999). Peamiselt sloveeni (87,9%), ungari (0,43%), itaalia (0,16%) ja ülejäänud (11,6%). Ametlik keel on sloveeni keel. Peamine religioon on katoliiklus.

Sloveenia on mõõdukalt arenenud riik, millel on tugev tööstuslik ja tehnoloogiline alus. Maavarad on kehvad, sealhulgas elavhõbe, kivisüsi, plii ja tsink. Rikas metsa- ja veevarude poolest on metsa katvus 49,7%. 2000. aastal moodustas tööstustoodangu väärtus 37,5% SKPst ja hõivatud elanikkond oli 337 000, mis moodustas 37,8% kogu hõivatust. Tööstussektoris domineerib must metallurgia, paberitootmine, farmaatsiatooted, mööblitootmine, kingsepatööstus ja toiduainete töötlemine. Sloveenia peab tähtsaks turismi arengut. Peamised turismipiirkonnad on Aadria mereäär ja Alpide põhjaosa. Peamised turismiobjektid on Triglavi mäe looduskaunis piirkond, Bledi järv ja Postojna koobas.

Ljubljana : Ljubljana on Sloveenia Vabariigi pealinn ning poliitiline ja kultuuriline keskus. Loodeosas Sava jõe ülemjooksul mägedega ümbritsetud basseinis on tihedalt udune. Selle pindala on 902 ruutkilomeetrit ja elanike arv on umbes 272 000 (1995).

Roomlased ehitasid linna esimesel sajandil eKr ja kutsusid seda "Emornaks". Selle praeguseks nimeks muudeti 12. sajandil. Piiri lähedal asuva geograafilise asukoha tõttu mõjutasid seda ajaloos enim Austria ja Itaalia. Aastatel 1809–1813 oli see kohalik halduskeskus Prantsusmaal. 1821. aastal pidasid Austria, Venemaa, Preisimaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja teised riigid "Püha Alliansi" liikmesriikide kohtumise. XIX sajand oli Sloveenias rahvusliku liikumise keskpunkt. Kuulunud Jugoslaaviasse alates 1919. aastast. 1895. aastal toimus maavärin ja kahju oli tõsine. Säilinud on vaid mõned olulised ehitised, näiteks Vana-Rooma linna varemed III ja IV sajandil eKr, Püha Nikolause basiilika 18. sajandil, 1702. aastal ehitatud muusikasaal ja 17. sajand Barokk-arhitektuur ja nii edasi.

Ljubljana on kultuuriettevõtetes hästi arenenud. Seal on tuntud Sloveenia Kunsti- ja Teaduste Akadeemia ning selle galeriid, raamatukogud ja rahvusmuuseumid on riigis tuntud. 1595. aastal asutatud Ljubljana ülikool sai oma nime 20. sajandi revolutsionääri ja riigimehe Edward Kaderi järgi. Linna kolledži üliõpilased moodustavad 1/10 linna elanikkonnast, nii et seda nimetatakse "ülikoolilinnaks". Linnas on ka seminar (1919) ja kolm kaunite kunstide kooli, Sloveenia Teaduste ja Kaunite Kunstide Akadeemia ning Metallurgia Instituut.