Šveits, Šveitsi Konföderatsiooni täielik nimi, hõlmab 41284 ruutkilomeetrit. See on sisemaata riik, mis asub Kesk-Euroopas, piirnedes idas Austria ja Liechtensteiniga, lõunas Itaalia, läänes Prantsusmaa ja põhjas Saksamaaga. Riigi maastik on kõrge ja järsk, jagatud kolmeks looduslikuks maastikualaks: loodes asuvateks Jura mägedeks, lõunas Alpideks ja keskel Šveitsi platooks, keskmise kõrgusega umbes 1350 meetrit. Peamised jõed on Rein ja Rhone. Järvi on palju, seal on 1484, suurim Genfi järv (Genfi järv) hõlmab umbes 581 ruutkilomeetri suurust ala. Maa kuulub põhjapoolsesse parasvöötmesse, mida mõjutab ookeani kliima ja mandri kliima vaheldumine ning kliima muutub tugevalt.

3. sajandil pKr kolisid alemanni (germaani rahvas) Šveitsist ida ja põhja ning burgundlased liikusid läände ja rajasid esimese Burgundia dünastia. Seda valitses 11. sajandil Püha Rooma impeerium. Aastal 1648 vabanes ta Püha Rooma impeeriumi valitsemisest, kuulutas välja iseseisvuse ja ajas neutraalsuspoliitikat. 1798. aastal tungis Napoleon I Šveitsi ja muutis selle "helveedide vabariigiks". Aastal 1803 taastas Šveits Konföderatsiooni. Aastal 1815 kinnitas Viini konverents Šveitsi alalise neutraalse riigina, 1848. aastal sõnastas Šveits uue põhiseaduse ja asutas föderaalnõukogu, millest on sellest ajast alates saanud ühtne föderaalriik. Mõlemas maailmasõjas jäi Šveits erapooletuks. Šveits on olnud ÜRO vaatlusriik alates 1948. aastast. 2002. aasta märtsis toimunud referendumil nõustus 54,6% Šveitsi valijatest ja 12 Šveitsi 23 kantonist, et Šveits peaks ühinema ÜROga. 10. septembril 2002 võttis ÜRO 57. Peaassamblee ühehäälselt vastu resolutsiooni, millega Šveitsi Konföderatsioon tunnistati ametlikult ÜRO uueks liikmeks.

Riigilipp: see on kandiline. Lipp on punane, keskel valge rist. Šveitsi lipumustri päritolu kohta on erinevaid arvamusi, nende seas on neli esinduslikku. Aastaks 1848 oli Šveits sõnastanud uue föderaalse põhiseaduse, sätestades ametlikult, et punase ja valge ristiga lipp on Šveitsi Konföderatsiooni lipp. Valge sümboliseerib rahu, õiglust ja valgust ning punane inimeste võitu, õnne ja entusiasmi, kogu riigilipu mustrite komplekt sümboliseerib riigi ühtsust. Seda riigilippu muudeti 1889. aastal, muutes algse punase ja valge ristküliku nelinurkseks, sümboliseerides riigi diplomaatilist õigluse ja neutraalsuse poliitikat.

Šveitsis elab 7 507 300 elanikku, kellest üle 20% on välismaalased. Neli keelt, sealhulgas saksa, prantsuse, itaalia ja ladina romaan, on kõik ametlikud keeled. Elanike seas räägib saksa keelt umbes 63,7%, prantsuse keelt 20,4%, itaalia keelt 6,5%, ladina romaani keelt 8,5% ja muid keeli 8,9%. Katoliiklusesse uskujaid oli 41,8%, protestantlust 35,3%, teisi religioone 11,8% ja mitteusklikke 11,1%.

Šveits on äärmiselt arenenud ja kaasaegne riik. 2006. aastal oli selle SKP 386,835 miljardit USA dollarit, inimese kohta 51,441 USA dollarit, mis on maailmas teisel kohal.

Tööstus on Šveitsi rahvamajanduse alustala ja tööstustoodang moodustab umbes 50% SKPst. Šveitsi peamiste tööstussektorite hulka kuuluvad: kellad, masinad, keemia, toit ja muud sektorid. Šveits on tuntud kui "Kellade kuningriik". Alates Genfi kellade tootmisest 1587. aastal on enam kui 400 aastat säilinud juhtpositsioon maailma kellatööstuses. Viimastel aastatel on Šveitsi kellade eksport märkimisväärselt suurenenud. Masinatööstuses toodetakse peamiselt tekstiilimasinaid ja elektritootmisseadmeid. Samuti on väga olulised tööpingid, täppisinstrumendid, arvestid, transpordimasinad, põllumajandusmasinad, keemiatööstuse masinad, toidumasinad ja trükimasinad.Viimastel aastatel on printerite, arvutite, kaamerate ja filmikaamerate tootmine kiiresti arenenud. Toiduainetööstuse tooted on peamiselt kodumaiste vajaduste jaoks, kuid maailmas on tuntud ka juust, šokolaad, lahustuv kohv ja kontsentreeritud toit. Keemiatööstus on ka Šveitsi tööstuse oluline tugisammas. Praegu moodustavad farmaatsiatooted umbes 2/5 keemiatööstuse toodangu väärtusest ning väga oluline on ka värvainete, pestitsiidide, palsamide ja maitseainete staatus rahvusvahelisel turul.

Põllumajandustoodangu väärtus moodustab umbes 4% Šveitsi SKPst ja põllumajanduslik tööhõive moodustab umbes 6,6% riigi kogu tööhõivest. Šveitsi valitsus on pikka aega omistanud põllumajandustootmise arengule suurt tähtsust. Põllumajanduse toetuspoliitika pikaajaline rakendamine, näiteks toetuste andmine, mägipiirkondadele eritoetuste andmine ja peamistele põllumajandustoodetele hinnatoetuste pakkumine; köögiviljade ja puuviljade impordi piiramine ja vähendamine; põllumajandustootjatele intressivaba laenu pakkumine; põllumajanduse mehhaniseerimise ja spetsialiseerumise toetamine; tugevdamine Põllumajandusteaduslikud uuringud ja tehniline väljaõpe.

Šveitsis on hästi arenenud turismitööstus ja seda loodetakse edasi arendada. Šveits on maailma finantskeskus ning pangandus- ja kindlustussektor on suurim sektor. Turismitööstus on säilitanud pikaajalise stabiilse ja tugeva arenguhoogu, pakkudes turismi turismiga seotud tööstusharude arendamiseks.

Bern: Bern tähendab saksa keeles "karu". See on Šveitsi pealinn ja Berni kantoni pealinn, mis asub Šveitsi keskosas läänes. Aare jõgi jagab linna kaheks pooleks, vanalinnaks läänekaldal ja uueks linnaks idakaldal. Seitse laia silda üle Aare jõe ühendavad vanalinna ja uut linna. Berni kliima on pehme ja niiske, talvel soe ja suvel jahe.

Bern on 800-aastase ajalooga kuulus linn. See oli sõjaväe ametikoht, kui linn asutati 1191. 1218 sai vabalinnaks. See saavutas Saksamaalt iseseisvuse 1339. aastal ja ühines Šveitsi Konföderatsiooniga iseseisva kantonina 1353. aastal. Sellest sai Šveitsi Konföderatsiooni pealinn 1848. aastal.

Berni vanalinn säilitab endiselt oma keskaegse arhitektuuristiili puutumatuna ja see on UNESCO kantud „maailma kultuuripärandi nimekirja”. Linnas on kõikvõimalikud ja huvitavad eri vormides purskkaevud, arkaadidega käiguteed ja kõrguvad tornid. Raekoja ees olev väljak on kõige paremini säilinud keskaegne väljak. Berni paljude monumentide hulgas on kellatorn ja katedraal ainulaadsed. Lisaks on Bernil 1492. aastal ehitatud Niedergeri kirik ja aastatel 1852–1857 renessansiaegne palee-stiilis föderaalvalitsuse hoone.

Kuulus Berni ülikool asutati 1834. aastal. Rahvusraamatukogu, munitsipaalraamatukogu ja Berni ülikooli raamatukogu on kogunud hulgaliselt väärtuslikke käsikirju ja haruldasi raamatuid. Lisaks on linnas ajaloo-, loodus-, kunsti- ja relvamuuseumid. Siin asuvad ka selliste rahvusvaheliste organisatsioonide nagu Ülemaailmne Postiliit, Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit, Rahvusvaheline Raudteeliit ja Rahvusvaheline Autoriõiguste Liit.

Bern on tuntud ka kui "kellade pealinn". Lisaks kellatootmisele on olemas ka šokolaadi töötlemine, masinate, pillide, tekstiili, keemia ja muud tööstused. Lisaks on Šveitsi põllumajandustoodete jaotuskeskuse ja raudteetranspordi sõlmpunktina Zürichi ja Genfi ühendavad raudteed. Suvel on Bernist 9,6 kilomeetri kaugusel kagus asuvas Belpmoose lennujaamas regulaarsed lennud Zürichi.

Genf: Genf (Genf) asub maalilise Lemani järve kaldal. See piirneb Prantsusmaaga lõuna-, ida- ja läänekülgedel. See on iidsetest aegadest olnud sõjaväestrateegide lahinguväli. Kaardilt ulatub Genf Šveitsi territooriumilt välja. Kõige kitsam koht keskel on vaid 4 kilomeetrit. Maad jagatakse paljudes kohtades Prantsusmaaga. Pool Kvantlandi rahvusvahelisest lennujaamast kuulub ka Prantsusmaale. Linna läbib vaikne Rhone'i jõgi. Järve ja jõe ühinemiskohas ühendavad põhja- ja lõunakaldal vanalinna ja uut linna mitmed sillad. Elanikke on 200 000. Jaanuari madalaim temperatuur on -1 ℃ ja kõrgeim juuli temperatuur 26 ℃. Genfis on levinud prantsuse keel ja väga populaarne on ka inglise keel.

Genf on rahvusvaheline linn, mõned inimesed väidavad naljatades, et "Genf ei kuulu Šveitsile". Peamine põhjus on see, et on kontsentreeritud rahvusvahelisi organisatsioone, nagu ÜRO peakorter Genfis ja Rahvusvaheline Punane Rist; see on koht, kuhu kogunevad turistid üle kogu maailma; tööjõupuuduse korvamiseks on siin Vahemere maadest palju inimesi, kes tulevad siia tööle. Teine põhjus on see, et ajalooliselt on Calvini reformatsiooni järel Genfist saanud varjupaik neile, kes on vastu vanale süsteemile. Rousseau sündis innovaatiliste ideede suhtes väga tolerantsete genevlaste seas ning Voltaire, Byron ja Lenin tulid Genfisse ka rahulikku keskkonda otsima. Võib öelda, et see rahvusvaheline linn sündis enam kui 500 aasta jooksul.

Mägedel asuvad vanalinna lihtsad ja elegantsed hooned on teravas vastuolus uue linna moodsate hoonetega, mis peegeldab selgelt selle keskaegse vanalinna hiilgavat arengut kaasaegseks rahvusvaheliseks linnaks. Vanalinnas paiknevad kiviklibuga sillutatud tänavad sirutuvad kitsalt ja kõveralt rinde poole, justkui vaikselt välja sirutatud käe, et viia teid muinasjuttude sajandisse. Roheliste puude varjus on virvendav Euroopa arhitektuur lihtne ja pidulik. Antikvariaadid on mõlemal pool tänavat riputatud kollaste ja roheliste ümmarguste siltidega.Lemani järvele ehitatud linn on uus Genfi linn. Kesklinna äri- ja elamupiirkonnad on korralikud ja avarad, mõistliku planeeringuga. Kõikjal pargis kõrguvate vanade puudega, vaikne ja ilus. Sõltumata sellest, kas asute vanas linnas või uues linnas, kas äärelinnas või turistide paigas, pakutakse teile kaunist lilli ja kaunist maastikku täis linna.

Genf on ka kultuuri- ja kunstikeskus, kus on üle kümne suure ja väikese muuseumi ning näitusesaali. Neist tuntuim on vanalinna lõunapoolses otsas asuv kunsti- ja ajaloomuuseum. Muuseumis on välja pandud kultuurilised säilmed, relvad, käsitöö, iidsed maalid ja paljude ajalooliste kuulsuste portreed, näiteks humanitaarteadlane Rousseau, 16. sajandi usureformi juht ja renessansi esindaja Calvin. Esimese korruse arheoloogilised avastused näitavad tsivilisatsiooni arengut eelajaloolistest tänapäevani ning teisel korrusel domineerivad maalid ning muud kaunid kunstid ja dekoratsioonid. Kõige väärtuslikum tükk on Konrad Witzi altarimaal Genfi katedraali jaoks 1444. aastal pealkirjaga "Kalapüügi ime".

Genfi kuulsaim hoone on Palais des Nations, mis on ÜRO peakorter Genfis. See asub Ariane pargis Genfi järve paremal kaldal, pindalaga 326 000 ruutmeetrit. Hoone kaunistus kajastab kõikjal "Worldwide" omadusi. Tänava väliskülg on valmistatud Itaalia lubjast, Rhone jõe ja Jura mägede lubjakivist, sisemus on marmorist Prantsusmaalt, Itaaliast ja Rootsist ning maas olevad pruunid kanepivaibad on Filipiinidelt. Liikmesriigid annetasid erinevaid dekoratsioone ja sisustust. Kõige pilkupüüdvamad on sõja vallutanud ja rahu eulogiseeriva kuulsa Hispaania maalikunstniku Pause Maria Sete kirjeldatud maalid. Ameerika Ühendriikide president Woodrow Wilsoni mälestuseks esitatud armillaarsfäär Universumi vallutamise monumendi kinkis endine Nõukogude Liit selle saavutuste mälestamiseks kosmosetehnika valdkonnas. Rahvusvahelise laste aasta mälestuseks on ka Dwinner-Sandsi loodud skulptuurid ning liikmesriikide kingitud mänd, küpress ja muud peened puud.

Lausanne: Lausanne (Lausanne) asub Edela-Šveitsis Genfi järve põhjakaldal ja Jura mägedest lõunas. See on kuulus turismiobjekt ja tervisekeskus. Lausanne ehitati 4. sajandil ja sai Vaudi (Wat) pealinnaks 1803. aastal. Linn on ümbritsetud mägede ja järvedega. Furlongi jõgi ja Loofi jõgi läbivad linnapiirkonda, jagades linna kolmeks osaks. Linnas on kaunid loodused ja siin on elanud paljud kuulsad Euroopa kirjanikud nagu Byron, Rousseau, Hugo ja Dickens, seega on Lausanne tuntud ka kui "rahvusvaheline kultuurilinn".

Lausanne asub jõukal põllumajanduspiirkonnal, kus on arenenud kaubandus ja veinitööstus on eriti tuntud. Siin asuvad Rahvusvahelise Olümpiakomitee peakorter ja Euroopa vähiuuringute keskus. Siin peetakse ka palju rahvusvahelisi konverentse. Pärast Simploni tunneli avamist 1906. aastal sai Lausanne'ist kohustuslik läbisõit Pariisist Prantsusmaalt Itaaliasse Milanosse ja Genfist Berni. Täna on Lausanne'ist saanud oluline raudteesõlm ja lennujaam.