Hiina Põhiandmed
| Kohalik aeg | Sinu aeg |
|---|---|
|
|
|
| Kohalik ajavöönd | Ajavööndi erinevus |
| UTC/GMT +8 tund |
| laiuskraad / pikkuskraad |
|---|
| 34°40'5"N / 104°9'57"E |
| iso kodeerimine |
| CN / CHN |
| valuuta |
| Renminbi (CNY) |
| Keel |
| Standard Chinese or Mandarin (official; Putonghua based on the Beijing dialect) Yue (Cantonese) Wu (Shanghainese) Minbei (Fuzhou) Minnan (Hokkien-Taiwanese) Xiang Gan Hakka dialects minority languages |
| elekter |
 |
| rahvuslipp |
|---|
 |
| kapitali |
| Peking |
| pankade nimekiri |
| Hiina pankade nimekiri |
| elanikkonnast |
| 1,330,044,000 |
| piirkonnas |
| 9,596,960 KM2 |
| GDP (USD) |
| 9,330,000,000,000 |
| telefon |
| 278,860,000 |
| Mobiiltelefon |
| 1,100,000,000 |
| Interneti-hostide arv |
| 20,602,000 |
| Interneti kasutajate arv |
| 389,000,000 |
Hiina sissejuhatus
|
Hiina asub Aasia mandri idaosas ja Vaikse ookeani läänekaldal, maa pindala on umbes 9,6 miljonit ruutkilomeetrit. Hiina territoorium ulatub Heilongjiangi jõe südamest Mohe jõest põhjas kuni Zengmu Shoalini Nansha saarte lõunatipus lõunas; idas asuva Heilongjiangi ja Wusuli jõe liitumiskohast läänes Pamiirini, ulatudes üle 60 kraadi pikkuses. Lõunast põhja, idast läände on vahemaa üle 5000 kilomeetri. Hiina maismaapiir on 22 800 kilomeetrit, mandriosa on umbes 18 000 kilomeetrit ja mereala 4,73 miljonit ruutkilomeetrit. Hiina asub Aasia idaosas, Vaikse ookeani läänerannikul. Maismaa pindala on 9,6 miljonit ruutkilomeetrit, mandriosa ida- ja lõunaosa rannajoon üle 18 000 kilomeetri ning sisemere ja piirimere veeala on umbes 4,7 miljonit ruutkilomeetrit. Merealal on 7600 suurt ja väikest saart, millest Taiwani saar on suurim 35 798 ruutkilomeetri suuruse pinnaga. Hiina piirneb 14 riigiga ja külgneb meritsi 8 riigiga. Provintside haldusjaotused jagunevad neljaks omavalitsuseks otse keskvalitsuse all, 23 provintsiks, 5 autonoomseks piirkonnaks, 2 erihalduspiirkonnaks ja pealinnaks Pekingiks. Hiina pinnamood on läänes kõrge ja idas madal. Mäed, platood ja künkad moodustavad umbes 67% maismaast ning vesikonnad ja tasandikud moodustavad umbes 33% maismaast. Mäed on enamasti ida-lääne ja kirde-edela suunas, peamiselt Altai mäed, Tianshani mäed, Kunluni mäed, Karakorami mäed, Himaalaja, Yinshani mäed, Qinlingi mäed, Nanlingi mäed, Daxinganlingi mäed, Changbai mäed, Taihangi mäed, Wuyi mäed, Taiwani mäed ja Hengduani mäed. . Läänes asub maailma suurim Qinghai-Tiibeti platoo, mille keskmine kõrgus on üle 4000 meetri. Seda tuntakse kui "maailma katust". Everest on 8844,43 meetrit üle merepinna, mis on maailma kõrgeim tipp. Sise-Mongoolia, Xinjiangi piirkond, Lössi platoo, Sichuani bassein ja põhjas ja idas asuv Yunnan-Guizhou platoo on Hiina topograafia teine samm. Daxinganling-Taihangi mägi-Wu mägi-Wulingi mägi-Xuefengi mägi idast kuni kolmanda astmeni on valdavalt tasandikud ja künkad. Rannajoonest ida ja lõuna pool asuv mandrilava sisaldab rikkalikke merepõhjavarusid. Hiinal on pikk ajalugu. Yuanmou inimesed, kes on olnud 1,7 miljonit aastat tagasi, on kõige varasemad teadaolevad inimolendid Hiinas. 21. sajandil eKr asutati Hiina kõige varasem orjandusriik Xia dünastia. Järgnevate tuhandete aastate jooksul kasutasid hiina inimesed oma au ja tarkust suurepärase ajaloolise ja kultuurilise tsivilisatsiooni loomiseks teaduses ja tehnikas, sotsiaalmajanduses, kirjanduslikus mõtlemises jne. Selles osas tehti hiilgavaid saavutusi. Hiina tänapäevane ajalugu on Hiina rahva alandamise ja vastupanu ajalugu. Kuid vaprad ja lahked hiinlased võitlesid verega ja kukutasid feodaalse dünastia ning lõid demokraatliku valitsuse. 1921. aastal sündis Hiina suur kommunistlik partei, mis näitas Hiina revolutsiooni suunda. Hiina kommunistliku partei juhtimisel alistas Hiina rahvas pärast kaheksa aastat kestnud rasket vastupanu Jaapani agressoreid ja võitis vabadussõja. 1. oktoobril 1949 kuulutati Pekingis välja Hiina Rahvavabariik, mis tähistas Hiina sisenemist sotsialistliku revolutsiooni ja ehituse perioodi. Enam kui 50 aasta pärast on Hiina kommunistlik partei pannud kogu riigi rahva sotsialistliku arengu teele jääma, sotsialistlikku majandust pidevalt arendama ja inimeste elatustaset pidevalt parandama. Hiina on maailma kõige suurema rahvaarvuga arenguriik. Suur rahvastik, suhteliselt ebapiisavad ressursid ja nõrk keskkonna kandevõime on Hiina riiklikud põhitingimused selles etapis, mida on raske lühikese aja jooksul muuta. Alates 1970. aastatest on Hiina valitsus leppimatult rakendanud riiklikku pereplaneerimise põhipoliitikat ja viinud ellu säästva arengu teed. Hiinas on palju rahvusrühmi ja 56 etnilisel rühmal on oma eripärad, mis segunevad üksteisega ja edendavad ühiselt sotsialismi arengut. Peking Lühidalt öeldes on "Peking" Hiina Rahvavabariigi pealinn, Hiina poliitika ja kultuuri keskus ning rahvusvaheliste vahetuste keskus. Pekingi maastik on loodes kõrge ja kagus madal. Läänet, põhja ja kirdet ümbritsevad kolmest küljest mäed ning kagus on Bohai mere suunas kergelt kaldus tasandik. Peking kuulub sooja parasvöötme poolniiskesse kliimavööndisse, millel on neli erinevat aastaaega, lühike kevad ja sügis ning pikk talv ja suvi. Peking on kuulsa "Pekingi ape-mehe" kodulinn. Linnal on juba üle 3000 aasta pikkune ajalugu koos tekstide ja kultuurimälestistega. See oli kunagi Liao, Jini, Yuani, Mingi ja Qingi dünastiate pealinn. 1. oktoobril 1949 loodi Hiina Rahvavabariik, sellest ajast saadik on Pekingist saanud Hiina Rahvavabariigi pealinn ning riigi poliitiline keskus, kultuurikeskus ja rahvusvaheline vahetuskeskus. Pekingi keelatud linn, Suur müür, Zhoukoudian Ape Mani sait, Taevaskoda ja Suvepalee on ÜRO loetletud maailma kultuuripärandina. Peking on rikas turismiressursside poolest, välismaailmale on avatud rohkem kui 200 turismiobjekti, sealhulgas maailma suurim palee, Keelatud linn, Taevaskoda, Beihai kuninglik aed, Kuningliku aia suvilos ning Badalingi, Mutianyu ja Simatai suurmüür. Nagu ka maailma suurim hoovimaja, Prince Gongi häärber ja muud ajaloolised paigad. Linnas on 7309 kultuurimälestist ja ajaloolist asukohta, sealhulgas 42 riiklikku kultuurimälestiste kaitseüksust ja 222 munitsipaalomandi kultuurimälestiste kaitseüksust. Lühendatult kui "Shanghai" asub Jangtse jõe delta esiserval, piirnedes idapool Ida-Hiina merega, lõunas Hangzhou lahega ning läänes Jiangsu ja Zhejiangi provintsidega. Põhjas asuva Jangtse jõe suudmeala asub Hiina põhja-lõuna ranniku keskel, mugava transpordi, tohutu tagamaa ja hea asukohaga. See on hea jõe-meresadam. Välja arvatud mõned edelas asuvad künkad ja mäed, on Shanghai täis avatud ja madalaid tasandikke, mis on osa Jangtse jõe delta alluviaalsest tasandikust. Shanghais valitseb põhjapoolne subtroopiline mussoonikliima, millel on neli erinevat aastaaega, rohke päikesepaiste ja rohked vihmasajud. Shanghai kliima on pehme ja niiske, lühikese kevade ja sügise ning pika talve ja suvega. Shanghai rannikuala külgneb Ida-Hiina merega ja on rikas veeressursside poolest. Statistika kohaselt on Ida-Hiina meres ja Kollases meres üle 700 veeressursi. Shanghai on pika ajalooga kultuurilinn. 2004. aasta lõpu seisuga on Shanghai kantud riiklikesse kultuurimälestiste kaitseüksustesse, 114 munitsipaaltasandi kultuurimälestiste kaitseüksusesse, 29 mälestuspaika ja 14 kaitsealasse. Siiani on Tangi, Songi, Yuani, Mingi ja Qingi dünastiatest veel mitmeid ajaloolisi paiku ja iseloomulikke aedu. Guangdongi provintsi pealinn, Guangdongi provintsi poliitiline, majanduslik, tehnoloogiline, haridus- ja kultuurikeskus. Guangzhou asub Mandri-Hiina lõunaosas, Guangdongi provintsi lõuna-keskosas, Pärlijõe delta põhjaservas ja Pärlijõe vesikonna alamjooksu suudme lähedal. Kuna Pärlijõe suudmealal on palju saari ja tihedaid veeteid, lähevad Humen, Jiaomen, Hongqimen ja muud veeteed merele, mistõttu on Guangzhou Hiina ookeanilaevanduse jaoks suurepärane meresadam ning Pärlijõe vesikonnas asuv impordi- ja ekspordisadam. Guangzhou on ka Peking-Guangzhou, Guangzhou-Shenzhen, Guangmao ja Guangmei-Shan raudteede ristmik ning Lõuna-Hiinas asuv tsiviillennunduse transpordikeskus. Sellel on väga tihedad sidemed riigi kõigi osadega. Seetõttu on Guangzhou tuntud kui Hiina lõunavärav. Guangzhou asub lõunaosas subtroopilises vööndis ja selle kliima on tüüpiline mussooni ookeani kliima lõuna subtroopilises tsoonis. Mägede ja mere tõttu on ookeanilised kliimaomadused eriti tähelepanuväärsed: sooja ja vihmase ilmaga, piisava valguse ja soojusega, väikeste temperatuurierinevustega, pikkade suvede ja lühikeste pakaseperioodidega. Xi’an Shaanxi provintsi pealinn, maailmakuulus ajaloo- ja kultuurilinn, on esimene Hiina kuuest iidsest pealinnast ja oluline teaduslik uurimistöö, Kõrgharidus, riigikaitsetehnoloogia tööstus ja kõrgtehnoloogiline tööstusbaas. Xi'an asub Guanzhongi basseinis keset Kollase jõe vesikonda. Linna kõrguste vahe on suurim riigi linnade seas. Xi'ani piirkonda tuntakse iidsetest aegadest kui "Kaheksa vett Chang'ani ümbruses". Kihi keeruline areng ja mitmekesised struktuuritüübid pakuvad soodsaid tingimusi erinevate maavarade moodustamiseks. Xi'ani tasandikul on soe parasvöötme ja poolniiske mandri mussoonkliima, millel on neli erinevat aastaaega: külm, soe, kuiv ja märg. Xi'an on rikas kultuuri- ja turismiressursside poolest ning nüüdseks on temast saanud üks Hiina kuulsamaid turismilinnu. |