Ida-Timor Põhiandmed
| Kohalik aeg | Sinu aeg |
|---|---|
|
|
|
| Kohalik ajavöönd | Ajavööndi erinevus |
| UTC/GMT +9 tund |
| laiuskraad / pikkuskraad |
|---|
| 8°47'59"S / 125°40'38"E |
| iso kodeerimine |
| TL / TLS |
| valuuta |
| dollar (USD) |
| Keel |
| Tetum (official) Portuguese (official) Indonesian English |
| elekter |
 Tüüp c Euroopa 2-kontaktiline F-tüüpi Shuko pistik g tüüpi UK 3-kontaktiline |
| rahvuslipp |
|---|
 |
| kapitali |
| Dili |
| pankade nimekiri |
| Ida-Timor pankade nimekiri |
| elanikkonnast |
| 1,154,625 |
| piirkonnas |
| 15,007 KM2 |
| GDP (USD) |
| 6,129,000,000 |
| telefon |
| 3,000 |
| Mobiiltelefon |
| 621,000 |
| Interneti-hostide arv |
| 252 |
| Interneti kasutajate arv |
| 2,100 |
Ida-Timor sissejuhatus
|
Ida-Timor pindala on 14 874 ruutkilomeetrit ja see asub Kagu-Aasias Nusa Tenggara saarestiku kõige idapoolsemas saareriigis, sealhulgas Okusi piirkond Timori saare ida- ja läänepõhjarannikul ning lähedal asuv Atauro saar. See piirneb Lääne-Timori, läänes Indoneesia ja Austraaliaga kagus üle Timori mere. Rannajoon on 735 kilomeetrit pikk. Territoorium on mägine ja tihedalt metsaga kaetud. Rannikul on tasandikud ja orud ning mäed ja künkad moodustavad 3/4 kogu pindalast. Tasandikel ja orgudel on troopiline rohumaade kliima ning teistes piirkondades on troopiline vihmametsa kliima. Ida-Timor, Ida-Timori Demokraatliku Vabariigi täielik nimi, asub Kagu-Aasias Nusa Tenggara saarestiku kõige idapoolsemas saareriigis, sealhulgas Okusi piirkond Timori saare ida- ja läänepõhjarannikul ning lähedal asuv Atauro saar. Lääs on ühendatud Lääne-Timoriga, Indoneesias, ja kagu on üle Timori mere suunatud Austraalia poole. Rannajoon on 735 kilomeetrit pikk. Territoorium on mägine, tihedalt metsaga kaetud ning rannikul paiknevad tasandikud ja orud. Mäed ja mäed moodustavad 3/4 kogu pindalast. Tataramarao mäe kõrgeim tipp on Ramalau tipp 2495 meetri kõrgusel. Tasandikud ja orud kuuluvad troopiliste rohumaade kliimasse ning teised piirkonnad on troopilise vihmametsaga kliima. Aasta keskmine temperatuur on 26 ℃. Vihmaperiood on detsembrist järgmise aasta märtsini ja kuiv aastaaeg aprillist novembrini, aasta keskmine sademete hulk on 2000 mm. Enne 16. sajandit valitses Timori saart järjest Sri Lanka kuningriik, mille keskuseks oli Sumatra ja Manjapahiti kuningriik, mille keskuseks oli Jaava. Aastal 1520 maabusid Portugali kolonialistid esimest korda Timori saarel ja kehtestasid järk-järgult koloniaalvalitsuse. Hollandi väed tungisid 1613. aastal ja rajasid Lääne-Timorisse baasi 1618. aastal, surudes ida suunas välja Portugali väed. 18. sajandil kontrollisid Briti kolonistid põgusalt Lääne-Timorit. Aastal 1816 taastas Holland Timori saarel oma koloniaalstaatuse. 1859. aastal sõlmisid Portugal ja Holland lepingu, Ida-Timori saar ja Okusi pöördusid tagasi Portugali ning lääneosa liideti Hollandi Ida-Indiaks (praegu Indoneesia). 1942. aastal okupeeris Jaapan Ida-Timori. Pärast Teist maailmasõda taastas Portugal Ida-Timori koloniaalvalitsuse ja 1951. aastal muudeti see nominaalselt Portugali ülemeredepartemanguks. 1975. aastal lubas Portugali valitsus Ida-Timoril korraldada rahvahääletuse rahvusliku enesemääramise rakendamiseks. 1976 kuulutas Indoneesia Ida-Timori Indoneesia 27. provintsiks. Ida-Timori Demokraatlik Vabariik sündis ametlikult 2002. aastal. Ida-Timori elanike arv on 976 000 (Maailma Terviseorganisatsiooni 2005. aasta statistiline aruanne). Neist 78% on põliselanikud (segu papuulastest ja malaislastest või polüneeslastest), 20% on indoneeslased ja 2% hiinlased. Tetum (TETUM) ja portugali keel on ametlikud keeled, indoneesia ja inglise keel on töökeel ning Tetum on lingua franca ja peamine riigikeel. Ligikaudu 91,4% elanikest usub rooma katoliiklusesse, 2,6% protestantlikku kristlusse, 1,7% islami, 0,3% hinduismi ja 0,1% budismi. Ida-Timori katoliku kirikul on praegu kaks Dili ja Baucau piiskopkonda, Dili piiskop RICARDO ja Baucau piiskop Nascimento (NASCIMENTO). Ida-Timor asub troopikas ja seal on head looduslikud tingimused. Avastatud maavarade hulka kuuluvad kuld, mangaan, kroom, tina ja vask. Timori merel on ohtralt nafta- ja maagaasivarusid ning hinnanguliselt on naftavarusid üle 100 000 barreli. Ida-Timori majandus on tagurlik, põllumajandus on majanduse põhikomponent ja põllumajanduslik elanikkond moodustab 90% Ida-Timori elanikkonnast. Peamised põllumajandustooted on mais, riis, kartul ja nii edasi. Toit ei saa olla isemajandav. Rahakultuuride hulka kuuluvad kohv, kumm, sandlipuu, kookospähkel jms, mis on mõeldud peamiselt ekspordiks. Kohv, kumm ja punane sandlipuu on tuntud kui "Timori kolm aaret". Ida-Timoris on mägesid, järvi, allikaid ja randu, millel on teatud turismipotentsiaal, kuid transport on ebamugav. Paljusid teid saab liikluseks avada ainult kuival aastaajal. Turismiressursse tuleb veel arendada. |