Iirimaa pindala on 70 282 ruutkilomeetrit. Asub Kesk-Iirimaal Lääne-Euroopas. See piirneb läänes Atlandi ookeaniga, kirdes piirneb Suurbritannia Põhja-Iirimaaga ja on ida pool Iiri merd suunatud Suurbritannia poole. Rannajoon on 3169 kilomeetrit pikk. Keskosa on mäed ja tasandikud ning rannikualad on enamasti mägismaad. Shanoni jõgi, pikim jõgi, on umbes 370 kilomeetrit pikk. Suurim järv on Koribi järv (168 ruutkilomeetrit). Selles on parasvöötmes merekliima. Iirimaa on tuntud kui "Smaragdi saareriik".

Riik on jagatud 26 maakonnaks, 4 maakonnatasandi linnaks ja 7 muuks kui maakondlikuks linnaks. Maakond koosneb linnapiirkondadest ja linnadest.

Aastal 3000 eKr hakkasid Mandri-Euroopa sisserändajad asuma Iirimaa saarele. Aastal 432 pKr tuli Püha Patrick siia, et levitada kristlust ja Rooma kultuuri. Astus feodaalsesse ühiskonda 12. sajandil. Tungis Suurbritannia sisse 1169. 1171 kehtestas Inglise kuningas Henry II armastuse reegli. Inglise kuningast sai Iirimaa kuningas 1541. aastal. 1800. aastal kirjutati alla Armastuse-Suurbritannia liidulepingule ning asutati Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, mille Suurbritannia täielikult annekteeris. 1916. aastal puhkes Dublinis Suurbritannia vastu "lihavõttepühade ülestõus". Iirimaa riikliku iseseisvusliikumise hoogustumisel allkirjastasid Suurbritannia valitsus ja Iirimaa 1921. aasta detsembris Inglise-Iiri lepingu, mis võimaldas 26 Lõuna-Iirimaa maakonnal luua "vaba riik" ja nautida autonoomiat. Kuus põhjapoolset maakonda (praegu Põhja-Iirimaa) kuuluvad endiselt Ühendkuningriigile. 1937. aastal kuulutas Iiri põhiseadus "Vaba Riigi" vabariigiks, kuid see jäi Rahvaste Ühendusse. 21. detsembril 1948 võttis Iiri parlament vastu seaduse, milles kuulutati eraldumine Rahvaste Ühendusest. 18. aprillil 1949 tunnustas Suurbritannia armastuse iseseisvust, kuid keeldus selle tagastamisest kuuele põhjapoolsele maakonnale. Pärast Iirimaa iseseisvumist on Iirimaa järjestikused valitsused võtnud Põhja-ja Lõuna-Iirimaa ühendamise realiseerimise väljakujunenud poliitikana.

Riigilipp: see on horisontaalne ristkülik, mille pikkuse ja laiuse suhe on 2: 1. Vasakult paremale koosneb see kolmest paralleelsest võrdsest vertikaalsest ristkülikust: roheline, valge ja oranž. Roheline tähistab Iirimaa inimesi, kes usuvad katoliiklusse, ja sümboliseerib ka rohelist Iirimaa saart; oranž tähistab protestantismi ja selle järgijaid. See värv on inspireeritud ka Orange-Nassau palee värvidest ning esindab ka väärikust ja rikkust; valge sümboliseerib katoliiklasi Alaline vaherahu, solidaarsus ja sõprus protestantidega sümboliseerivad ka valguse, vabaduse, demokraatia ja rahu poole püüdlemist.

Iirimaa kogu elanikkond on 4,2398 miljonit (aprill 2006). Valdav enamus on iirlased. Ametlikud keeled on iiri ja inglise keel. Rooma katoliiklusesse usub 91,6% elanikest ja protestantismi usub ka teisi.

Ajalooliselt oli Iirimaa riik, kus domineerisid põllumajandus ja loomakasvatus ning mida tunti kui "Euroopa mõisat". Iirimaa hakkas avatud poliitikat rakendama 1950. aastate lõpus ja saavutas 1960. aastatel kiire majandusarengu. Alates 1980. aastatest on Ai juhtinud rahvamajanduse arengut kõrgtehnoloogiliste tööstusharude, näiteks tarkvara ja biotehnika abil, ning meelitanud suure hulga välismaiseid investeeringuid hea investeerimiskeskkonnaga, viies lõpule ülemineku põllumajandus- ja loomakasvatusmajanduselt teadmistepõhisele majandusele. Alates 1995. aastast on Iirimaa rahvamajandus jätkuvalt suure kiirusega kasvanud, saades Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kõige kiiremini kasvavaks riigiks, mida nimetatakse "Euroopa tiigriks". 2006. aastal oli Iirimaa SKP 202,935 miljardit USA dollarit ja keskmine elaniku kohta 49 984. See on üks rikkamaid riike maailmas.

Dublin: Iirimaa on tuntud kui Atlandi ookeani smaragd ja pealinnas Dublinis on kaunistatud tumedad smaragdid. Dublin tähendab gaeli algkeeles "Blackwateri jõge", sest läbi linna voolav Liffey jõe all olev Wicklowi mäe turvas muudab jõe mustaks. Dublin külgneb Iirimaa saare idarannikul asuva Dublini lahega, pindalaga üle 250 ruutkilomeetri ja elanikke 1,12 miljonit (2002).

Dublini algne nimi on Bel Yasacles, mis tähendab „tarastatud parvlaevalinn“ ja iiri keeles „must tiik“. Aastal 140 pKr on "Dublin" registreeritud Kreeka õpetlase Ptolemaiose geograafiateostes. 1949. aasta aprillis, pärast Iirimaa täielikku iseseisvumist, määrati Dublin ametlikult pealinnaks ning valitsusasutuste, parlamendi ja ülemkohtu asukohaks.

Dublin on antiikne ja idülliline linn, mis on täis luulet. Kümme silda üle Liffey jõe ühendavad põhja ja lõuna. Jõe lõunakaldal asuv Dublini kindlus on linna kuulsaim iidne hoonetekompleks, mis ehitati 13. sajandi alguses ja oli ajalooliselt Iirimaal Suurbritannia kuberneri maja asukoht. Linnus koosneb sugupuu kontoritest, arhiivitornidest, Püha Kolmainsuse kirikust ja saalidest. 1760. aastal ehitatud sugupuu kontor asub lossi esiküljel, sealhulgas ümmargune kellatorn ja sugupuuheraldikamuuseum. Püha Kolmainsuse kirik on gooti stiilis ehitis, mis on ehitatud 1807. aastal ja on tuntud oma peenete nikerduste poolest. Leinsteri palee ehitati 1745. aastal ja on nüüd parlamendihoone. Iiri postkontor on ajalooline graniidist hoone, kus teatati Iiri Vabariigi sünnist ja Iiri roheline, valge ja oranž lipp tõsteti esmakordselt katusele.

Dublin on riiklik kultuuri- ja hariduskeskus. Siin asuvad kuulus Trinity College (s.o Dublini ülikool), Iirimaa piiskopi ülikool, rahvusraamatukogu, muuseum ja Dublini kuninglik selts. Trinity College asutati 1591. aastal ja selle ajalugu on olnud üle 400 aasta. Kolledži raamatukogu on Iirimaa üks suurimaid raamatukogusid, kus on üle miljoni raamatu, mis sisaldavad iidsete ja keskaegsete käsikirju ning varakult avaldatud raamatuid. Nende seas on kõige kallim kaunilt illustreeritud 8. sajandi evangeelium "The Book of Kells".

Dublin on Iirimaa suurim sadam ning selle impordi- ja ekspordikaubandus moodustab poole kogu riigi väliskaubandusest. Igal aastal väljub 5000 laeva. Dublin on ka Iirimaa suurim tootmislinn, kus on selliseid tööstusharusid nagu õlletootmine, rõivad, tekstiil, kemikaalid, suurte masinate tootmine, autod ja metallurgia. Lisaks on Dublin ka riigi oluline finantskeskus.