Portugal, Portugali Vabariigi täielik nimi, hõlmab 91 900 ruutkilomeetrit (detsember 2005). Asub Pürenee poolsaare edelaosas Euroopas. See piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga, edelast Atlandi ookeaniga. Rannajoon on üle 800 kilomeetri pikk. Maastik on põhjas kõrge ja lõunas madal, enamasti mäed ja mäed. Põhjaosa on Meseta platoo; mägipiirkonna keskmine kõrgus on keskmiselt 800–1000 meetrit ja Estrela tipp on 1991 meetrit üle merepinna; lõunas ja läänes on vastavalt mäed ja rannikutasandikud. Peamised jõed on Tejo, Douro (322 kilomeetrit läbi territooriumi) ja Montego. Põhjas valitseb mereline parasvöötme laialehine metsakliima ja lõunas on subtroopiline Vahemere kliima. Keskmine temperatuur on jaanuaris 7-11 ℃ ja juulis 20-26 ℃. Aasta keskmine sademete hulk on 500–1000 mm.

Riik on jagatud 18 halduspiirkonnaks, nimelt: Lissabon, Porto, Coimbra, Viañado Castro, Braga, Villaril, Bragança, Guadalcanal Elda, Leiria, Aveiro, Viseu, Santarem, Evora, Faro, Castello Blanco, Portalegre, Beja, Situbal. Samuti on kaks autonoomset piirkonda, Madeira ja Assoorid.

Portugal on üks iidsetest Euroopa riikidest. Kaua roomlaste, sakslaste ja mauride võimu all. Sellest sai iseseisev kuningriik 1143. 15. ja 16. sajandil hakkas see laienema välismaale ja asutas järjest Aafrikale, Aasiasse ja Ameerikasse suure hulga kolooniaid, saades merejõuks. Hispaania annekteeris selle 1580. aastal ja vabastati Hispaania valitsemisest 1640. aastal. 1703. aastal sai sellest Briti subjekt. 1820. aastal käivitasid Portugali konstitutsionalistid revolutsiooni Briti vägede väljasaatmiseks. Esimene vabariik loodi 1891. aastal. Teine Vabariik loodi 1910. aasta oktoobris. Osales Esimese maailmasõja ajal liitlastes. Mais 1926 kukutati Teine Vabariik ja loodi sõjaväeline valitsus. 1932. aastal sai Salazar peaministriks ja rajas Portugalis fašistliku diktatuuri. 1974. aasta aprillis kukutas kesk- ja madalama astme ohvitseride rühmitusest koosnev "Relvajõudude liikumine" üle 40 aasta Portugalit valitsenud üliparempoolse režiimi ja alustas demokratiseerimise protsessi.

Riigilipp: see on ristkülikukujuline, pikkuse ja laiuse suhtega 3: 2. Lipu pind koosneb kahest osast: vasak, roheline ja parem, punane.Roheline osa on vertikaalne ristkülik, punane osa on ruudu lähedal ja selle pindala on poolteist korda suurem kui roheline osa. Punase ja rohelise joone keskele on maalitud Portugali riigiembleem. Punane värv väljendab teise vabariigi loomise tähistamist 1910. aastal ja roheline värv austust prints Henryle, kes on tuntud kui "navigaator".

Portugalis elab üle 10,3 miljoni elaniku (2005). Neist üle 99% on portugallased ja ülejäänud hispaanlased. Ametlik keel on portugali keel. Katoliiklusesse usub üle 97% elanikest.

Portugal on suhteliselt arenenud riik, mille rahvamajanduse kogutoodang oli 2006. aastal 176,629 miljardit USA dollarit ja inimese kohta 16647 USA dollarit. Portugal on rikas maavarade, peamiselt volframi, vase, püriidi, uraani, hematiidi, magnetiidi ja marmori poolest. Volframivarud on Lääne-Euroopas esikohal. Peamisteks tööstussektoriteks on tekstiil, rõivad, toit, paber, kork, elektroonikaseadmed, keraamika ja veinivalmistamine. Portugali teenindus on kiiresti arenenud ning selle toodangu väärtuse osakaal rahvamajanduses ja tööstuse osakaal hõivatute koguarvust on lähenenud Euroopa arenenud riikide tasemele. Metsa pindala on 3,6 miljonit hektarit, mis moodustab 1/3 riigi maa-alast. Selle okaspuidu toodang moodustab üle poole kogu maailma toodangust ja selle eksport on maailmas esikohal, seega on see tuntud kui "Corki kuningriik". Portugal on üks peamisi veinitootmisriike maailmas ja põhjapoolne Porto on kuulus veinitootmispiirkond. Portugali tomatikaste on Euroopas kuulus ja on suurim tarnija Euroopa turul. Portugali merepüügitööstus on suhteliselt arenenud, peamiselt sardiinide, tuunikala ja tursa püük.

Portugal on ilus ja maaliline, kõikjal asuvad iidsed ehitised nagu lossid, paleed ja muuseumid. Lääne- ja lõunaküljel on üle 800 kilomeetri rannajoont ning seal on palju peene liivaranda. Suurem osa sellest on Vahemere kliimaga. Turism on Portugali valuutatulu oluline allikas ja oluline vahend väliskaubanduse puudujäägi korvamiseks. Peamised turismiobjektid on Lissabon, Faro, Porto, Madeira jne. Igal aastal võtab see vastu rohkem välisturiste kui elanikke. Aastane turismitulu 2005. aastal Üle 6 miljardi euro on muutunud oluliseks valuutatulu allikaks.

Lissabon : Lissabon on Portugali Vabariigi pealinn ja suurim sadamalinn Portugalis, mis asub Euroopa mandri läänepoolseimas punktis. Selle pindala on 82 ruutkilomeetrit. Elanike arv on 535 000 (1999). Sintra mägi asub Lissabonist põhja pool. Tejo jõgi, mis on Portugali suurim jõgi, suubub linna lõunaosa kaudu Atlandi ookeani. Sooja Atlandi hoovuse mõjul on Lissabonis hea kliima, talvel külmumata ja suvel mitte palav. Jaanuari ja veebruari keskmine temperatuur on 8 ℃ ning juuli ja augusti keskmine temperatuur 26 ℃. Suurema osa aastast on päikeseline, soe ja mugav.

Lissabonis oli eelajaloolistel aegadel inimasustus. 1147. aastal vallutas Portugali esimene kuningas Alfonso I Lissaboni. 1245. aastal sai Lissabonist Portugali kuningriigi pealinn ja kaubanduskeskus.

Lissaboni haljastustööd on väga head. Linnas on 250 parki ja aeda, pindala on 1400 hektarit muru ja haljasalasid. Mõlemal pool teed on puid nagu mänd, palm, bodhi, sidrun, oliiv ja viigimari. Linn on aastaringselt alati roheline, lilled on täies õies nagu suur, võluv ja lõhnav aed. Lissabon on ümbritsetud mägede ja jõgedega ning kogu linn on jaotatud 6 väikesele mäele. Eemalt vaadates täiendavad punaste plaatidega majad, millel on erinevad varjundid ja roheliste puude varjundid, ning maastik on väga ilus.

Lissabonis on palju monumente ja mälestusmärke. Atlandi ookeani kaldal asuv Belémi torn on ehitatud 16. sajandi alguses. Kui tõusulaine on kõrge, paistab see hõljuvat vee peal ja maastik on ilus. Torni ees asuv Jeronimose klooster on tüüpiline 16. sajandi alguses populaarne Manueli stiilis arhitektuur, millel on suursugusus ja uhked nikerdused. Sisehoovis on kuulsate rahvuslaste surnuaed, kuhu maeti siia Portugali navigaator Da Gama ja kuulus luuletaja Camo Anz.

Lissabon on riigi transpordisõlm ja Portugali suurim sadam. Sadama piirkond ulatub 14 kilomeetrini ning siia laaditakse ja laaditakse maha 60% riigi impordi- ja ekspordikaupadest. Lissaboni liikluses domineerivad autod ja metrood. Metroo võeti kasutusele 1959. aastal, kus oli 20 jaama ja aastane reisijate arv 132 miljonit reisijat. Lisaks sõidavad linna küngastel köisraudteevagunid ja tõstukid.

Lissaboni turismitööstusel on olnud oluline roll pealinna tänapäevase linnaks arenemise edendamisel. Ilus suplusrand Atlandi ookeani läänerannikul on Portugali kuulus turismipiirkond, mis meelitab igal aastal üle miljoni turisti üle kogu maailma. Lissabonist on saanud Portugali suurim turismilinn.