Ukraina pindala on 603700 ruutkilomeetrit (2,7% endise Nõukogude Liidu pindalast), 1300 kilomeetrit idast läände ja 900 kilomeetrit põhjast lõunasse. See asub Ida-Euroopas, Musta mere ja Aasovi mere põhjarannikul. Piirneb põhjas Valgevenega, kirdes Venemaaga, läänes Poola, Slovakkia ja Ungariga ning lõunas Rumeenia ja Moldovaga. Enamik piirkondi kuulub Ida-Euroopa tasandikele. Lääne-Karpaatide mägedes asuv Govira mägi on kõrgeim tipp 2061 meetri kõrgusel merepinnast, lõunas on Krimmi mägede Rooma-Koshi mägi. Kirdeosa on osa Kesk-Venemaa mägismaast ning kagus asuvad Aasovi mere ja Donetsi aheliku rannikumäed. Territooriumil on 116 jõge üle 100 kilomeetri ja pikim on Dnepri. Territooriumil on üle 3000 loodusliku järve, sealhulgas Yalpugi järv ja Saseki järv. Soojad ja niisked Atlandi õhuvoolud mõjutavad enamikku piirkondi parasvöötme kontinentaalse kliimaga ning Krimmi poolsaare lõunaosas valitseb lähistroopiline kliima. Jaanuari keskmine temperatuur on -7,4 ℃ ja juuli keskmine temperatuur 19,6 ℃. Aastane sademete hulk on kagus 300 mm ja loodes 600-700 mm, enamasti juunis ja juulis.

Ukraina on jagatud 24 osariigiks, 1 autonoomseks vabariigiks, 2 omavalitsuseks ja kokku 27 haldusjaotuseks. Üksikasjad on järgmised: Krimmi autonoomne vabariik, Kiievi oblast, Vinnõtsja oblast, Volõni oblast, Dnepropetrovski oblast, Donetski oblast, Žõtomõri oblast, Zakarpattia oblast , Zaporižžja oblast, Ivan-Frankivski oblast, Kirovgradi oblast, Luganski oblast, Lvivi oblast, Nikolajevi oblast, Odessa oblast, Poltava oblast , Rivne oblast, Sumi oblast, Ternopili oblast, Harkovi oblast, Khersoni oblast, Hmelnitski oblast, Tšerkassõ oblast, Tšernivtsi oblast, Tšernivtsi oblast Nico, Friisimaa, Kiievi ja Sevastopoli omavalitsused.

Ukrainal on oluline geograafiline asukoht ja head looduslikud tingimused. See on olnud ajaloos sõjaväestrateegide lahinguväli ja Ukraina on talunud sõdu. Ukraina rahvas on iidse Vene haru. Mõistet "Ukraina" nähti esmakordselt ajakirjas "Rossi ajalugu" (1187). 9. – 12. Sajandil pKr on enamik Ukrainast ühendatud Kiievi Venemaaga. Aastatel 1237–1241 vallutas ja okupeeris Mongoolia kuldhordi (Badu) Kiievi ning linn hävis. 14. sajandil valitsesid seda Leedu ja Poola suurvürstiriik. Ukraina rahvas tekkis umbes 15. sajandil. Ida-Ukraina ühines Venemaaga 1654. aastal ja Lääne-Ukraina saavutas Venemaa sees autonoomia. Lääne-Ukraina liideti Venemaaga ka 1790. aastatel. 12. detsembril 1917 loodi Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Ajavahemik 1918–1920 oli välisriikide relvastatud sekkumise periood. Nõukogude Liit asutati 1922. aastal ja Ida-Ukraina ühines liiduga ning sai Nõukogude Liidu üheks asutajariigiks. Novembris 1939 ühines Lääne-Ukraina Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga. 1940. aasta augustis liideti Põhja-Bukovina ja Bessaraabia osad Ukrainaga. 1941. aastal okupeerisid Ukraina saksa fašistid Ukraina 1944. aasta oktoobris vabastati Ukraina. Oktoobris 1945 liitus Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Nõukogude Liiduga iseseisva riigina ÜROs. 16. juulil 1990 võttis Ukraina Ülemnõukogu vastu "Ukraina riikliku suveräänsuse deklaratsiooni", milles kuulutas, et Ukraina põhiseadus ja seadused on liidu seadustest kõrgemad ning tal on õigus luua oma relvajõud. 24. augustil 1991 eraldus Ukraina Nõukogude Liidust, kuulutas välja iseseisvuse ja muutis oma nime Ukrainaks.

Riigilipp: see on ristkülikukujuline, koosneb kahest paralleelsest ja võrdsest horisontaalsest ristkülikust, pikkuse ja laiuse suhe on 3: 2. Ukraina asutas Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi 1917. aastal ja sai 1922. aastal endise Nõukogude Liidu vabariigiks. Alates 1952. aastast võttis ta kasutusele endise Nõukogude Liidu lipuga sarnase viieharulise tähe, sirbi ja vasara mustriga punase lipu, välja arvatud see, et lipu alumine osa oli sinine. Värvige laiad servad. 1991. aastal kuulutati välja iseseisvus ja Ukraina sinine ja kollane lipp 1992. aastal, kui iseseisvus taastati, oli riigilipp.

Ukraina rahvaarv on kokku 46 886 400 (1. veebruar 2006). Rahvusrühmi on üle 110, neist Ukraina rahvusrühm moodustab üle 70%. Ülejäänud on vene, valgevene, juudi, krimmitatarlane, Moldova, Poola, Ungari, Rumeenia, Kreeka, Saksamaa, Bulgaaria ja muud etnilised rühmad. Ametlik keel on ukraina keel ja tavaliselt kasutatakse vene keelt. Peamised usundid on ida-õigeusk ja katoliiklus.

Ukraina tööstus ja põllumajandus on suhteliselt arenenud. Peamised tööstussektorid hõlmavad metallurgiat, masinate tootmist, nafta töötlemist, laevaehitust, lennundust ja lennundust. Rikas teravilja ja suhkru poolest on selle majanduslik tugevus endises Nõukogude Liidus teisel kohal ja endises Nõukogude Liidus tuntakse seda kui "aita". Donetssi-Dnepri jõe ääres asuvad kolm majandusvööndit, nimelt Jingji piirkond, edela majandustsoon ja lõunaosa majandustsoon, on suhteliselt arenenud tööstuses, põllumajanduses, transpordis ja turismis. Söe, metallurgia, masina- ja keemiatööstus on selle majanduse neli alustala. Sellel pole mitte ainult metsi ja rohumaid, vaid ka läbi voolab palju jõgesid ning see on rikas veevarude poolest. Metsa katvus on 4,3%. Maavarade rikkalikult on 72 tüüpi maavarasid, peamiselt kivisüsi, raud, mangaan, nikkel, titaan, elavhõbe, plii, nafta, maagaas jne.

Ukrainas on tõsine energiapuudus. Ainuüksi maagaas peab importima 73 miljardit kuupmeetrit aastas. Erineva energiaimpordi koguväärtus on igal aastal umbes 8 miljardit USA dollarit, mis moodustab üle kahe kolmandiku koguekspordist. Venemaa on Ukraina suurim energiatarnija. Viimastel aastatel on Ukraina väliskaubandus alati moodustanud umbes kolmandiku SKPst. Ta ekspordib peamiselt mustmetallurgiatooteid, masinaid ja seadmeid, mootoreid, väetisi, rauamaaki, põllumajandustooteid jms ning impordib maagaasi, naftat, seadmete komplekte, keemilisi kiude, polüetüleeni, puitu, ravimeid jne. Ukrainas on väga erinevaid loomi, sealhulgas üle 350 linnuliigi, umbes 100 imetajaliiki ja üle 200 kalaliigi.

Kiiev: Ukraina Vabariigi (Kiiev) pealinn Kiiev asub Ukraina keskosas, Dnepri jõe keskjooksul. See on sadam Dnepri jõel ja oluline raudteesõlm. Kiievil on pikk ajalugu. See oli kunagi esimese Venemaa riigi, Kiievi Venemaa keskus ja seetõttu kannab ta pealkirja "Vene linnade ema". Arheoloogia näitab, et Kiiev ehitati 6. sajandi lõpus ja 7. sajandi alguses. Aastal 822 pKr sai sellest feodaalse riigi Kiievi Venemaa pealinn ja edenes järk-järgult kaubanduse kaudu. Pühitseti 988. aastal õigeusu kirikuks. 10.-11. Sajand oli väga jõukas ja seda nimetati Dnepri "kuningate linnaks". 12. sajandiks oli Kiievist kujunenud Euroopa suurlinn, kus oli üle 400 kiriku, mis olid kuulsad kirikukunsti ja käsitsi valmistatud toodete poolest. Mongolid vallutasid selle 1240. aastal, paljud linnaosad hävisid ja enamik elanikke tapeti. Leedu vürstiriik okupeeris 1362. aastal, viidi see 1569. aastal Poolasse ja 1686. aastal Venemaale. 19. sajandil laienes linnakaubandus ja tekkis kaasaegne tööstus. 1860. aastatel ühendas raudtee Moskva ja Odessaga. 1918. aastal sai sellest Ukraina iseseisev pealinn. Linn sai II maailmasõja ajal tõsiseid kahjustusi. 1941. aastal okupeerisid Saksa väed pärast 80 päeva kestnud ägedat võitlust Nõukogude ja Saksa vägede vahel Kiievi. 1943. aastal vabastas Nõukogude armee Kiievi.

Kiiev on endise Nõukogude Liidu üks olulisi tööstuskeskusi. Üle linna on tehaseid, mis on kõige rohkem koondunud kesklinna läände ja Dnepri jõe vasakule kaldale. Töötlevaid tööstusi on palju. Kiiev on välja arendanud transpordi ning on vee-, maa- ja õhutranspordi sõlmpunkt. Raudteed ja teed Moskvasse, Harkovisse, Donbassi, Lõuna-Ukrainasse, Odessa sadamasse, Lääne-Ukrainasse ja Poolasse. Dnepri jõe veomaht on suhteliselt kõrge. Boryspili lennujaamal on lennuliinid enamikus SRÜ suuremates linnades, paljudes Ukraina linnades ja riikides nagu Rumeenia ja Bulgaaria.

Kiievil on pikad kultuuritraditsioonid ja silmapaistvad saavutused meditsiini- ja küberneetikauuringutes. Linnas on 20 kolledžit ja ülikooli ning üle 200 teadusasutuse. Kuulsaim kõrgkool on Kiievi riiklik ülikool, mis asutati 16. septembril 1834 ja on Ukraina kõrgeim asutus, kus õpib 20 000 üliõpilast. Kiievi hoolekandeasutuste hulka kuuluvad üld- ja erihaiglad, lasteaiad, hooldekodud ja laste puhkelaagrid. Samuti on üle 1000 raamatukogu, ligi 30 muuseumi ja endiste ajalooliste isikute elukohti.