Tadžikistan, Tadžikistani Vabariigi täisnimi, hõlmab 143 100 ruutkilomeetrit ja on sisemaata riik Kesk-Aasia kaguosas. See piirneb läänes Usbekistani ja Kõrgõzstaniga ning läänes Kõrgõzstaniga, idas Hiina Xinjiangiga ja lõunas Afganistaniga. See asub mägises piirkonnas, millest 90% on mägised alad ja platood ning umbes pooled neist asuvad üle 3000 meetri kõrgusel merepinnast. Seda tuntakse kui "mägiriiki". Põhjapoolne mäeahelik kuulub Tianshani mäesüsteemi, keskosa Gisari-Altai mäesüsteemi, kagus on lumega kaetud Pamiir ja kõrgeim on 7495 meetri kõrgune kommunistlik tipp. Põhjaosa on Fergana vesikonna lääneserv ja edelas asuvad Wahsh Valley, Gysari org ja Penchi org. Enamik jõgesid kuulub riimveesüsteemi, sealhulgas peamiselt Syr, Amu Darya, Zelafshan, Vakhsh ja Fernigan. Veevarud on märkimisväärsed. Järvi levib enamasti Pamiiris. Kara järv on suurim soolajärv, mille kõrgus on 3965 meetrit. Kogu piirkonnas valitseb tüüpiline kontinentaalne kliima. Kõrgmäestike piirkondades suureneb mandri kliima kõrguse suurenemisega ning temperatuuri erinevus põhja ja lõuna vahel on suur. Kogu territooriumil valitseb tüüpiline kontinentaalne kliima, jaanuari keskmine temperatuur on -2 ℃ 2 ℃ ja juulis 23 ℃ 30 ℃. Aastane sademete hulk on 150–250 mm. Pamiiri lääneosa on aastaringselt lumega kaetud, moodustades tohutuid liustikke. Territooriumil on palju erinevaid loomi ja taimi ning ainuüksi üle 5000 taimeliigi.

Riik on jagatud kolmeks osariigiks, üheks ringkonnaks ja üheks omavalitsuseks otse keskvalitsuse alla: Gorno-Badakhshani osariik, Soghdi osariik (endine Leninabadi osariik), Khatloni osariik ja keskvalitsus Rajoon ja Dušanbe linn.

9. – 10. sajandil pKr moodustati tadžiki rahvas põhimõtteliselt ja see oli iidne rahvas Kesk-Aasias. 9. sajandil rajasid tadžikid esimese ulatusliku ja võimsa Samanidi dünastia, kus Bukhara oli ajaloo pealinn. Tadžikistide rahvuskultuur ja kombed olid sellel sajandipikkusel ajaloolisel perioodil. vormis. Liitus 10.-13. Sajandil Ghaznavidi ja Kharazmi kuningriikidega. Vallutasid mongoli tatarlased 13. sajandil. Liitus Bukhara Khanatega alates 16. sajandist. 1868. aastal liideti osa Ferganast ja Samarkandist Venemaal ning lõunaosas asuv Buhhara Khan oli Venemaa vasallriik. Tadžiki Nõukogude Sotsialistlik Vabariik loodi 16. oktoobril 1929 ja see ühines Nõukogude Liiduga sama aasta 5. detsembril. 24. augustil 1990 võttis Tadžikistani ülemnõukogu vastu Vabariigi suveräänsuse deklaratsiooni. 1991. aasta augusti lõpus nimetati see ümber Tadžikistani Vabariigiks. Sama aasta 9. septembril kuulutas Tadžikistani Vabariik välja oma iseseisvuse. See päev kinnitati Vabariigi iseseisvuspäevaks ja ühines SRÜ-ga 21. detsembril.

Riigilipp: see on horisontaalne ristkülik, mille pikkuse ja laiuse suhe on umbes 2: 1. Ülevalt alla koosneb see kolmest paralleelsest horisontaalsest ristkülikust, mis on punased, valged ja rohelised. Valge osa keskel on kroon ja seitse ühtlaselt jaotunud viie teraga tähte. Punane sümboliseerib riigi võitu, roheline õitsengut ja lootust ning valge usulist veendumust, kroon ja pentagramm sümboliseerivad riigi iseseisvust ja suveräänsust. Tadžikistanist sai endise Nõukogude Liidu vabariik 1929. aastast. Alates 1953. aastast on see võtnud kasutusele punase lipu, mille ülaosas on kollane viietäheline täht, sirbi- ja vasaramuster ning alumises osas valged ja rohelised horisontaalsed triibud. Iseseisvus kuulutati välja 9. septembril 1991 ja võeti vastu praegune riigilipp.

Tadžikistanis elab 6 919 600 elanikku (detsember 2005). Peamised rahvusrühmad on tadžiki (70,5%), usbeki (26,5%), vene (0,32%), lisaks tatari, kirgiisi, ukraina, turkmeeni, kasahhi, Valgevene, Armeenia ja teised etnilised rühmad. Enamik elanikke usub islami, enamik neist on sunniidid ja Pamiiri piirkond kuulub šiiitide ismaili hõimu. Riigikeel on tadžiki keel (see kuulub indoeuroopa Iraani keeleperekonda, mis sarnaneb pärsia keelega), vene keel on rahvustevahelise suhtluse keel.

Loodusvarad on peamiselt värvilised metallid (plii, tsink, volfram, antimon, elavhõbe jne), haruldased metallid, kivisüsi, kivisool, lisaks naftale, maagaasile, rohkesti uraanimaaki ja mitmesuguseid ehitusmaterjale . Uraani varud on SRÜ-s esikohal ning plii- ja tsinkikaevandused Kesk-Aasias. Tööstus on koondunud peamiselt Dušanbesse ja Leninabadi, peamiselt mäetööstusse, kergetööstusesse ja toiduainetööstusse. Energeetikatööstus on teinud suuri saavutusi ja selle energiaressursid inimese kohta on maailma tippude hulgas. Kergetööstuses domineerivad puuvillane sega, siidirullimine ja tekstiilitekkide valmistamine. Rahvapärane käsitöö on peen ja vormilt ainulaadne. Toiduainetööstus on enamasti õli kaevandamine, rasvade ekstraheerimine, veini valmistamine ning puu- ja köögiviljade töötlemine. Põllumajandus on majanduse juhtiv sektor, tähtsam on viljapuuaed, serikultuur ja viinamarjakasvatus. Loomakasvatus on peamiselt karjatamine, lammaste, veiste ja hobuste kasvatamine. Puuvilla istutamise tööstusel on põllumajanduses oluline roll ja see on eriti kuulus kvaliteetse peenekiulise puuvilla tootmise poolest.

Dušanbe: Dušanbe (Dušanbe, Душанбе) on Tadžikistani pealinn. See asub 38,5 kraadi põhjalaiusel ja 68,8 kraadi idapikkusel Varzobi ja Kafirnigani jõgede vahel Gisari bassein, mis asub 750–930 meetri kõrgusel merepinnast, hõlmab 125 ruutkilomeetri suurust ala. Suve kõrgeim temperatuur võib ulatuda 40 ℃ ja madalaim temperatuur talvel on -20 ℃. Elanike arv on 562 000. Elanikud on peamiselt venelased ja tadžikid. Muude etniliste rühmade hulka kuuluvad tatarlased ja ukrainlased.

Dushanbe on uus linn, mille asutasid pärast oktoobrirevolutsiooni kolm kauget küla, sealhulgas Kyushambe. Alates 1925. aastast nimetatakse seda linnaks. Enne 1925. aastat kutsuti seda Kishrakiks (see tähendab küla). Aastatel 1925–1929 kutsuti seda Dušanbeks, mis oli algselt tõlgitud kui Joushambe, mis tähendab esmaspäeva. See sai nime esmaspäevase turu järgi. Aastatel 1929–1961 nimetati seda Stalinabadiks, mis tähendab „Stalini linn“. 1929. aastal sai sellest Tadžiki Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (endise Nõukogude Liidu vabariigi) pealinn. Pärast 1961. aastat nimetati see ümber Dušanbeks. 1991. aasta septembris sai temast iseseisvuse kuulutanud Tadžikistani Vabariigi pealinn.

Dushanbe on riiklik poliitiline, tööstuslik, teaduslik ja kultuuriline hariduskeskus. Linna tänavatel on ristkülikukujuline võre paigutus ja enamik hooneid on maavärinate vältimiseks mõeldud bangalod. Haldus-, kultuuri-, haridus- ja teadusasutused asuvad kesklinnas ning linna lõuna- ja lääneosa on uued tööstus- ja elamupiirkonnad. Teaduslike uurimisasutuste hulka kuuluvad peamiselt vabariigi teaduste akadeemia ja tadžiki põllumajandusteaduste instituut. Kõrgkoolide hulka kuuluvad Tadžikistani Riiklik Ülikool, Riiklik Meditsiiniülikool, Taoslavi Ülikool, Põllumajandusülikool jne.