Suurbritannia, täielik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik. Selle pindala on 243 600 ruutkilomeetrit (sealhulgas siseveekogud), sealhulgas 130 400 ruutkilomeetrit Inglismaal, 78 800 ruutkilomeetrit Šotimaal, 20 800 ruutkilomeetrit Walesis ja 13 600 ruutkilomeetrit Põhja-Iirimaal. Ühendkuningriik on saareriik, mis asub Euroopa lääneosas ja koosneb Suurbritanniast (sealhulgas Inglismaa, Šotimaa, Wales), Iirimaa saare kirdeosast ja mõnest väikesaarest. See on suunatud Euroopa mandrile üle Põhjamere, Doveri väina ja La Manche'i väina. Selle maa piirneb Iiri Vabariigiga. Rannajoone kogupikkus on 11 450 kilomeetrit. Kogu territoorium on jagatud neljaks osaks: Kagu-Inglismaa tasandikud, Kesk-Lääne mäed, Šotimaa mäed, Põhja-Iirimaa platood ja mäed. See kuulub merelise parasvöötme laialehise metsakliima alla, aastaringselt leebe ja niiske. Tavaliselt ei ületa kõrgeim temperatuur 32 ℃, madalaim temperatuur ei ole madalam kui -10 ℃, keskmine temperatuur on jaanuaris 4 ～ 7 ℃ ja juulis 13 ～ 17 ℃. Vihmane ja udune, eriti sügisel ja talvel.

Ühendkuningriik on jagatud neljaks osaks: Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Inglismaa on jagatud 43 maakonnaks, Šotimaal on 29 ringkonda ja 3 spetsiaalset jurisdiktsiooni, Põhja-Iirimaal on 26 ja Walesil 22 rajooni. Lisaks on Suurbritannial 12 territooriumi.

B.C. Vahemere ibeerlased, piknikud ja keldid tulid Suurbritanniasse järjest. Suurbritannia kaguosa valitses Rooma impeerium 1-5 sajandil. Pärast roomlaste taganemist tungisid Põhja-Euroopas asuvad anglo, saks ja džuudid üksteise järel elama. Feodaalne süsteem hakkas kujunema 7. sajandil ja paljud väikesed riigid ühinesid seitsmeks kuningriigiks, võideldes 200 aastat hegemoonia nimel, mida ajaloos tuntakse kui "anglosaksi ajastut". Aastal 829 ühendas Wessexi kuningas Egerbert Inglismaa. 8. sajandi lõpus tungisid taanlased selle alla Taani piraatide impeeriumisse aastatel 1016–1042. Pärast Briti kuninga lühikest valitsemisperioodi ületas Normandia hertsog 1066. aastal mere, et vallutada Inglismaa. 1215. aastal sunniti kuningas Johannes Magna Carta alla kirjutama ja kuningriik suruti maha. Aastatel 1338–1453 pidasid Suurbritannia ja Prantsusmaa „Saja-aastase sõja“. Suurbritannia võitis kõigepealt ja seejärel kaotas. Alistas 1588 Hispaania "võitmatu laevastiku" ja kehtestas merenduse hegemoonia.

1640. aastal alustas Suurbritannia maailmas esimest kodanlikku revolutsiooni ja sai kodanliku revolutsiooni eelkäijaks. 19. mail 1649 kuulutati välja vabariik. Dünastia taastati 1660. aastal ja 1668. aastal toimus "kuulsusrikas revolutsioon", millega loodi põhiseaduslik monarhia. Inglismaa ühines Šotimaaga 1707. aastal ja seejärel Iirimaaga 1801. aastal. Alates 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi esimese pooleni sai sellest esimene riik maailmas, mis lõpetas tööstusrevolutsiooni. 19. sajand oli Briti impeeriumi õitseaeg. 1914. aastal oli selle hõivatud koloonia 111 korda suurem kui mandriosa. See oli esimene koloniaalriik ja väitis end olevat "impeerium, kuhu päike kunagi ei looju". See hakkas langema pärast Esimest maailmasõda. Ühendkuningriik lõi Põhja-Iirimaa 1920. aastal ja lubas Lõuna-Iirimaal oma valitsemisest aastatel 1921–1922 lahti murda ja iseseisva riigi asutada. Westminsteri seadus kuulutati välja 1931. aastal ja see oli sunnitud tunnistama oma domineerimist sise- ja välispoliitikas sõltumatuks ning sellest ajast peale raputas Briti impeeriumi koloniaalne süsteem. Teise maailmasõja ajal nõrgenes majanduslik jõud tugevalt ja poliitiline staatus langes. India ja Pakistani järjestikuse iseseisvumisega 1947. aastal lagunes Briti koloniaalne süsteem 1960. aastatel.

Riigilipp: see on horisontaalne ristkülik, mille pikkuse ja laiuse suhe on 2: 1. See on lipp "Riis", mis koosneb tumesinisest taustast ja punavalgest "riisist". Lipu valge äärisega punane rist tähistab Inglise kaitsepühakut George'i, valge rist Šotimaa kaitsepühakut Andrew ja punane rist Iirimaa kaitsepühakut Patrickut. See lipp toodeti aastal 1801. See koosnes algsest Inglismaa valgest maast punase positiivse kümne lipust, Šotimaa sinise maa valge ristiga lipust ja Iirimaa valgest maast punase ristiga ristlipust.

Suurbritannias elab umbes 60,2 miljonit inimest (juuni 2005), millest 50,4 miljonit elab Inglismaal, 5,1 miljonit Šotimaal, 3 miljonit Walesis ja 1,7 miljonit Põhja-Iirimaal. Nii ametlik kui ka lingua franca on inglise keel. Walesi keelt räägitakse ka Põhja-Walesis ning gaeli keelt räägitakse endiselt Šotimaa Loode-mägismaal ja Põhja-Iirimaa osades. Elanikud usuvad enamasti protestantlikku kristlusse, mis jaguneb peamiselt Inglise kirikuks (tuntud ka kui anglikaani kirik, mille liikmed moodustavad umbes 60% Suurbritannia täiskasvanutest) ja Šotimaa kirikuks (tuntud ka kui Presbüteruse kirik, kus on 660 000 täiskasvanud liiget). On ka suuremaid religioosseid kogukondi, nagu katoliku kirik ja budism, hinduism, judaism ja islam.

Suurbritannia on üks maailma majandusjõud ja selle sisemajanduse kogutoodang on lääneriikide seas esirinnas. Rahvamajanduse kogutoodang oli 2006. aastal 2341,371 miljardit USA dollarit ja elaniku kohta 38 636 USA dollarit. Viimastel aastakümnetel on Suurbritannia töötleva tööstuse osakaal rahvamajanduses vähenenud, teenindustööstuse ja energeetika osakaal on jätkuvalt kasvanud, millest kaubandus, rahandus ja kindlustus on kiiresti arenenud. Eraettevõtted on Suurbritannia majanduse tugisammas, moodustades üle 60% SKPst. Teenustetööstus on üks moodsa riigi arengutaseme mõõtmise standardeid. Suurbritannia teenindussektor moodustab 77,5% kogu tööhõivest ning toodangu väärtus moodustab üle 63% SKPst. Ühendkuningriik on Euroopa Liidu rikkamate energiaressurssidega riik ja ühtlasi maailma peamine nafta- ja maagaasitootja. Söekaevandustööstus on täielikult erastatud. Peamised tööstusharud on: kaevandamine, metallurgia, masinad, elektroonikaseadmed, autod, toit, joogid, tubakas, tekstiil, paberitootmine, trükkimine, kirjastamine, ehitus jne. Lisaks on Ühendkuningriigi lennundus-, elektroonika- ja keemiatööstus suhteliselt arenenud ning arenevad tehnoloogiad, nagu nafta veealune uurimine, infotehnoloogia, satelliitside ja mikroelektroonika, on viimastel aastatel märkimisväärselt arenenud. Peamine põllumajandus, loomakasvatus ja kalandus on loomakasvatus, teraviljatööstus, aiandus ja kalandus. Teenindus hõlmab finants- ja kindlustus-, jaekaubandus-, turismi- ja äriteenuseid (pakkudes juriidilisi ja konsultatsiooniteenuseid jne) ning on viimastel aastatel kiiresti arenenud. Turism on Ühendkuningriigi üks olulisemaid majandussektoreid. Aastane toodangu väärtus on üle 70 miljardi naela ja turismitulu moodustab umbes 5% kogu maailma turismitulust. Erinevalt maalilisele turismile keskenduvatest riikidest on Suurbritannia kuninglik kultuur ja muuseumikultuur turismitööstuse suurimad vaatamisväärsused. Peamised turismikohad on London, Edinburgh, Cardiff, Brighton, Greenwich, Oxford, Cambridge jne.

London: Suurbritannia (London) pealinn London asub Kagu-Inglismaa tasandikul, üle Thamesi ja 88 kilomeetrit Thamesi suudmest. Juba 3000 aastat tagasi asus Londoni piirkond seal, kus elasid britid. 54. aastal eKr tungis Rooma impeerium Suurbritanniasse, 43. aastal eKr oli see kunagi roomlaste peamine sõjaväejaam ja ehitas esimese puidust silla üle Thamesi. Pärast 16. sajandit laienes Suurbritannia kapitalismi tõusuga Londoni ulatus kiiresti. Aastal 1500 oli Londoni elanike arv vaid 50 000. Sellest ajast peale on see jätkuvalt kasvanud. Aastaks 2001 jõudis Londoni rahvaarv 7,188 miljonini.

London on riigi poliitiline keskus. Seal asuvad Suurbritannia kuninglik perekond, valitsus, parlament ja erinevate erakondade peakorter. Westminsteri palee on Briti parlamendi ülem- ja alamkoja koht, nii et seda nimetatakse ka parlamendisaaliks. Parlamendi väljakust lõunas asuv Westminsteri klooster on olnud koht, kus krooniti Inglise kuningas või kuninganna ning kuningliku perekonna liikmed pidasid pulmi pärast selle valmimist 1065. aastal. Suurbritannia kuningate, kuulsate poliitikute, sõjastrateegide, teadlaste, kirjanike ja kunstnike nagu Newton, Darwin, Dickens, Hardy jne kalmistuid on üle 20.

London on maailma kultuurilinn. Briti muuseum ehitati 18. sajandil ja see on maailma suurim muuseum. See on kogunud palju iidseid säilmeid Suurbritanniast ja teistest maailma riikidest. Lisaks Briti muuseumile on Londonis ka sellised kultuurirajatised nagu kuulus teadusmuuseum ja rahvusgalerii. Londoni ülikool, Royal School of Dance, Royal College of Music, Royal College of Art ja Imperial College on kuulsad ülikoolid Suurbritannias. Londoni ülikool asutati 1836. aastal ja sellel on nüüd üle 60 kolledži. Londoni ülikool on kuulus oma arstiteaduste poolest ja siin lõpetas Suurbritannias iga kolmas arst.

London on maailmakuulus turismilinn, kus on palju maailmakuulsaid kultuurilisi säilmeid. Londoni City kagunurgas asuval Tower Hillil asub Londoni torn.Tornit kasutati kunagi sõjaväe kindlusena, kuningalossi, vangla, arhiividena ning see on nüüd kroonide ja relvade näitusesaal. Thamesi läänekaldal asuv Westminsteri palee ehitati 750. aastal pKr ja selle pindala on 8 aakrit. See on maailma suurim gooti hoone. Hyde Park on üks Londoni maalilisi kohti. See asub Londoni linna läänes ja pindala on 636 aakrit. See on linna suurim park. Pargis on kuulus "Speaker Corner", mida tuntakse ka kui "Freedom Forum". Igal argipäeval käivad inimesed siin peaaegu terve päeva rääkimas.

Manchester: See on Suurbritannia puuvillase tekstiilitööstuse keskus, oluline transpordisõlm ning kaubandus-, finants- ja kultuurikeskus. Asub Loode-Inglismaal metropoli kesklinnas. Suur-Manchesteri koosseisu kuuluvad Salford, Stockport, Oldham, Rochdale, Bury, Bolton, Wigan ja Wallington, mille pindala on 1277 ruutkilomeetrit.

Manchester on kuulus oma sportliku maine poolest, eriti selle poolest, et tal on kuulsad jalgpalliklubid. Manchesteri puhul mõtlevad inimesed loomulikult jalgpallile. Manchesteris pole mitte ainult kuulsaid jalgpalliklubisid, vaid see on ka tööstusrevolutsiooni sünnikoht ning üks elavamaid ja dünaamilisemaid linnu Ühendkuningriigis. Samuti on see muutumas tööstusel põhinevast tööstuslinnast jõukaks, kaasaegseks ja elavaks rahvusvaheliseks metropoliks. Linnas on palju muuseume ja galeriisid, mis näitavad linna sügavat kultuurilist kuhjumist ja pikka ajalugu. Manchesteri ööelu pole Suurbritannias võrratu. Kogu linnas on arvukalt baare, pubisid ja meelelahutuskohti. Manchesteri külastajad ei jäta kasutamata võimalust oma ööelu vaadata.

Glasgow: Glasgow (Glasgow) on suuruselt kolmas linn Suurbritannias ning Šotimaa suurim tööstus- ja kaubalinn ning sadam. Asub Šotimaa keskosas madalikul, üle Clyde jõe, 32 kilomeetrit jõe suudmest läänes. Aastal 550 pKr asutas Glasgow piiskopkonna ja 12. sajandil oli Šotimaa kuningas selle turuks renditud. Sellest sai kuninglik omavalitsus 1450. aastal. Pärast Šotimaa ja Inglismaa ühinemist 1603. aastal edendas see majanduse arengut ja muutus oluliseks väliskaubandussadamaks. Pärast tööstusrevolutsiooni algust arenes see kiiremini. Elanikkond kasvas 77 000-lt 1801. aastal 762 000-ni 1901. aastal, olles riigis teisel kohal ja saades üheks suurimaks laevaehituse tööstuskeskuseks maailmas.

Pärast Teist maailmasõda loodi sellised tööstusharud nagu elektroonika, radar ja nafta rafineerimine. Alates 20. sajandi algusest on majanduse areng olnud suhteliselt aeglane ja rahvaarv pole kasvanud, kuid tööstus ja kaubandus on Hiinas endiselt olulisel kohal. Peamised tööstussektorid hõlmavad laevaehitust, masinatööstust, elektriseadmeid, täppisinstrumente jne. Laevaehitustööstus on riigis esikohal, kümnete laevatehastega. Glasgow on Suurbritannia üks olulisemaid transpordisõlmi. See on ka Šotimaa peamine kultuurikeskus. Kuulus Glasgow ülikool asutati 1451. aastal ja seal on palju kõrgkoole, nagu Strathclyde ülikool, Šoti ärikool, Šoti kuninglik muusikakonservatoorium ja Lääne-Šotimaa põllumajanduskolledž. Kelvingrove pargi kunstigaleriis ja muuseumis on kogu renessansiajast kuulsate Euroopa kunstiteoste kogu. Glasgow ülikooli juurde kuuluv Huntlyni muuseum on kuulus erinevate müntide ja kunstiaardete kogu poolest. Linna ajaloolistest paikadest on kuulsaim 12. sajandil ehitatud San Mongo katedraal. Linnas on parke ja haljasalasid üle 2000 hektari. Hampdeni pargis on ka Suurbritannia suurim jalgpalliväljak, mis mahutab 150 000 inimest.