Cyprus Faʻamatalaga autu
Taimi i le lotoifale | Lou taimi |
---|---|
|
|
Sone taimi faʻapitonuʻu | Eseesega taimi sone |
UTC/GMT +2 itula |
latitu / longitude |
---|
35°10'2"N / 33°26'7"E |
iso faʻailoga |
CY / CYP |
tupe |
Euro (EUR) |
Gagana |
Greek (official) 80.9% Turkish (official) 0.2% English 4.1% Romanian 2.9% Russian 2.5% Bulgarian 2.2% Arabic 1.2% Filippino 1.1% other 4.3% unspecified 0.6% (2011 est.) |
eletise |
g ituaiga UK 3-pine |
fuʻa a le atunuʻu |
---|
laumua |
Nicosia |
lisi faletupe |
Cyprus lisi faletupe |
faitau aofai o tagata |
1,102,677 |
eria |
9,250 KM2 |
GDP (USD) |
21,780,000,000 |
telefoni |
373,200 |
Telefoni feaveai |
1,110,000 |
Aofai o Initaneti talimalo |
252,013 |
Aofaʻi o tagata faʻaaoga Initaneti |
433,900 |
Cyprus folasaga
O Kuperu e aofia ai le lautele o le 9,251 sikuea kilomita ma o loʻo tu i le itu i matu sasaʻe o le Sami Metitirani, o se ki autu mo femalagaiga i luga o le sami mo Asia, Aferika ma Europa, o lona lona tolu o motu tele i le Metitirani. E 40 kilomita le mamao mai Turkey i matu, 96.55 kilomita mai Suria i sasaʻe, ma 402.3 kilomita mai le Nile Delta i Aikupito i le itu i saute O le talafatai e 782 kilomita le umi. O le itu i matu o le umi ma le vaapiapi o Mauga o Kyrenia, o le ogatotonu o le Mesoria Plain, ma le itu i sautesisifo o Mauga o Trudos. E i ai se subtropical Metotisi tau ma matutu ma vevela taumafanafana ma mafanafana ma susu taumalulu. O Kuperu, o le igoa atoa o le Republic of Cyprus, e aofia ai le lautele o le 9251 sikuea kilomita. O loʻo tu i le matusasaʻe sasaʻe ole sami ole Metitirani, ole taulaga o felauaiga ile sami i Asia, Aferika ma Europa, ma ole lona tolu ai lea o motu tele ile sami Metitirani. E 40 kilomita mai Turkey i matu, 96.55 kilomita mai Suria i sasaʻe, ma 402.3 kilomita mai le Nile Delta i Aikupito i le itu i saute. O le talafatai e 782 kilomita le umi. O le itu i matu o le umi ma le vaapiapi o Mauga o Kyrenia, o le ogatotonu o le Mesoria Plain, ma le itu i sautesisifo o Mauga o Trudos. O le tumutumu maualuga, Mount Olympus, o le 1950.7 mita i luga atu o le sami. O le vaitafe sili ona umi o le Padias vaitafe. E fitoitonu i le tau medtropical Metitirani, ma matutu ma vevela taumafanafana ma mafanafana ma susu taumalulu. Ua vaevaeina le atunuu i ono itumalo pulega; Nicosia, Limassol, Famagusta, Larnaca, Paphos, Kyrenia. Ole tele o Kyrenia ma Famagusta, male vaega ole Nicosia e pulea e tagata Take. I le 1500 TLM, na o ane ai tagata Eleni i le motu. Mai le 709 TLM i le 525 TLM, na faʻatoʻilaloina faʻatasi e Asuria, Aikupito ma Peresia. Na pulea e Roma anamua mo le 400 tausaga talu mai le 58 TLM. Na tuʻufaʻatasia i le teritori Byzantine i le 395 AD. Pulea e le Malo o Ottoman mai le 1571 i le 1878. Mai le 1878 i le 1960, na faʻatonutonuina e Peretania, ma i le 1925 na faʻaititia ai i se "kolone tuusao" a Peretania. O Fepuari 19, 1959, na sainia ai e Serbia le "Zurich-London Convention" ma Peretania, Eleni, ma Turkey, lea na faavaeina ai le fausaga faavae o le atunuu ina ua tuanaʻi le tutoatasi o Serbia ma le tufatufaina o le paoa i le va o vaega e lua; ma sainia se "feagaiga mautinoa" ma Peretania, Eleni ma Turkey. O atunuʻu e tolu e mautinoa le tutoʻatasi, faʻamaoni teritori ma le saogalemu o Serbia, o le "Alliance Treaty" ua maeʻa ma Eleni ma Turkey, faʻapea mai o Eleni ma Turkey e i ai le aia tatau e faʻatu ai fitafita i Serbia. Na folafola le tutoatasi ia Aukuso 16, 1960, ma na faatuina ai le Republic of Cyprus. Auai i le Taupulega i le 1961. Ina ua maeʻa le tutoʻatasi, sa i ai le tele o tele tele faamaligatoto toto i le va o le Eleni ma Take ituaiga. Ina ua maeʻa le 1974, na see atu le au Take i matu, ma i le 1975 ma le 1983, na latou faasilasilaina ai le faavaeina o le "Turkish State of Cyprus" ma le "Turkish Republic of Northern Siprus", ma faia ai se vaeluaina i le va o le lua ituaiga ituaiga. Fuafua le fuʻa a le Atunuʻu: E faatafafa, o le fua faatatau o le umi i le lautele e tusa ma le 5: 3. O se faʻasologa samasama o le teritori a le atunuʻu ua valiina i luga o le papaʻe papaʻe eleele, ma e lua lala olive lanumeamata i lalo atu o ia. O le paʻepaʻe e faʻatusa i le mamā ma le faʻamoemoe; o le samasama e faʻailoa mai ai le tamaoaiga o ana mea totino, aua o le "Kuperu" o lona uiga o le "apamemea" i le gagana Eleni, ma e lauiloa foi i le gaosia o le 'apa memea; O le agaga o le naunau ma le galulue faatasi. i> |