Aserbaidžaan Põhiandmed
| Kohalik aeg | Sinu aeg |
|---|---|
|
|
|
| Kohalik ajavöönd | Ajavööndi erinevus |
| UTC/GMT +4 tund |
| laiuskraad / pikkuskraad |
|---|
| 40°8'50"N / 47°34'19"E |
| iso kodeerimine |
| AZ / AZE |
| valuuta |
| Manat (AZN) |
| Keel |
| Azerbaijani (Azeri) (official) 92.5% Russian 1.4% Armenian 1.4% other 4.7% (2009 est.) |
| elekter |
 Tüüp c Euroopa 2-kontaktiline F-tüüpi Shuko pistik |
| rahvuslipp |
|---|
 |
| kapitali |
| Bakuu |
| pankade nimekiri |
| Aserbaidžaan pankade nimekiri |
| elanikkonnast |
| 8,303,512 |
| piirkonnas |
| 86,600 KM2 |
| GDP (USD) |
| 76,010,000,000 |
| telefon |
| 1,734,000 |
| Mobiiltelefon |
| 10,125,000 |
| Interneti-hostide arv |
| 46,856 |
| Interneti kasutajate arv |
| 2,420,000 |
Aserbaidžaan sissejuhatus
|
Aserbaidžaan asub Taga-Kaukaasia idaosas Aasia ja Euroopa ristmikul, pindalaga 86 600 ruutkilomeetrit. See piirneb idas Kaspia merega, lõunas Iraani ja Türgiga, põhjas Venemaaga ning läänes Gruusia ja Armeeniaga. Üle 50% kogu Aserbaidžaani territooriumist on mägine, põhjas on Suur-Kaukaasia mäed, lõunas Väike-Kaukaasia mäed, keskel Kulinka bassein, edelas Kesk-Araksini bassein ning põhjas Dalalapuyazi mäed ja Zangger. Zursky mägede ümber on kagus Taleši mäed. Aserbaidžaan, Aserbaidžaani Vabariigi täielik nimi, asub Taga-Kaukaasia idaosas Aasia ja Euroopa ristmikul, pindala 86 600 ruutkilomeetrit. See piirneb idas Kaspia merega, lõunas Iraani ja Türgiga, põhjas Venemaaga ning läänes Gruusia ja Armeeniaga. Armeenia ja Iraani vahel Kesk-Arrase basseinis asuvad Nahhitševani autonoomne vabariik ja Mägi-Karabahhi autonoomne piirkond on enklaavid. Üle 50% kogu Aserbaidžaani territooriumist on mägine, põhjas asuvad Suur-Kaukaasia mäed, lõunas Väike-Kaukaasia mäed ja nende vahel on Kulinka bassein. Edelas asub Kesk-Araksini bassein ning põhja ümbritsevad Dalalapuyazi mäed ja Zangezulski mäed. Kagus on Tarese mäed. Peamised jõed on Kura ja Aras. Kliima on mitmekesine. 3-10 sajandil pKr valitsesid seda Iraan ja Araabia kalifaat. 9.-16. Sajandil oli feodaalseid riike nagu Shirfan. Aserbaidžaani rahvas moodustati põhimõtteliselt 11.-13. 11.-14. Sajandil tungisid sinna türgi-seldžukid, mongoli tatarlased ja timuridid. 16. – 18. Sajandil valitses seda Iraani Safavidi dünastia. Aastatel 1813 ja 1928 liideti Põhja-Aserbaidžaan Venemaaga (Bakuu provints, Elizabeth Boli provints). Teatasid Aserbaidžaani Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi asutamisest 28. aprillil 1920, ühinesid Taga-Kaukaasia Nõukogude Liitvabariigiga 12. märtsil 1922, ühinesid sama aasta 30. detsembril Föderatsiooni liikmena Nõukogude Liiduga ja 5. detsembril 1936 said Nõukogude Liidu liikmeks. Otseselt Nõukogude Liidu alluvuses olev vabariik. 6. veebruaril 1991 nimetati riik ümber Aserbaidžaani Vabariigiks. Sama aasta 30. augustil võttis Aserbaidžaani ülemnõukogu vastu iseseisvusdeklaratsiooni, kuulutades ametlikult välja iseseisvuse ja asutades Aserbaidžaani Vabariigi. Riigilipp: see on horisontaalne ristkülik, mille pikkuse ja laiuse suhe on 2: 1. See koosneb kolmest paralleelsest horisontaalsest ristkülikust, mis on ülevalt alla ühendatud helesinise, punase ja rohelise värviga. Punase osa keskel on poolkuu ja kaheksaharuline täht ning kuu ja tähed on mõlemad valged. Aserbaidžaanist sai endise Nõukogude Liidu vabariik 1936. Hiljem oli vastuvõetud riigilipul punane viielise tähe, sirbi ja haamriga lipp ning lipu alumisel osal oli lai sinine piir. 1990. aasta augustis kuulutati välja iseseisvus ja 5. veebruaril 1991 taastati enne 1936. aastat vastu võetud riigilipp ehk eelmainitud kolmevärviline lipp. Aserbaidžaani rahvaarv on 8,436 miljonit (1. jaanuar 2006). Rahvusrühmi on kokku 43, neist 90,6% on aserbaidžaanlased, 2,2% on Rezgen, 1,8% on venelased, 1,5% on armeenlased ja 1,0% on talõšid. Ametlik keel on aserbaidžaani keel, mis kuulub türgi keelte perekonda. Enamik elanikke valdab vabalt vene keelt. Usun peamiselt islami. Aserbaidžaanis domineerib rasketööstus, samas kui kergetööstus on vähearenenud. Kõige rikkalikumad loodusvarad on nafta ja maagaas. Nafta töötlemise tööstus on riigi peamine tööstussektor. Teiseks jääb Venemaa ja teine koht endise Nõukogude Liidu vabariikides. Muude tööstusharude hulka kuuluvad naftakeemia, masinatootmine, värviliste metallurgiatehnika, kergetööstus ja toiduainetööstus. Masinatööstus toodab peamiselt nafta ja gaasi ammutamise seadmeid. Põllumajanduses domineerivad rahakultuurid ja puuvill on eriti oluline, samuti moodustavad tubaka, köögiviljad, teraviljad, tee ja viinamarjad teatud osa. Loomakasvatuses domineerivad nii liha kui vill ja liha ning piim. Transport sõltub peamiselt raudteest. Peamine meresadam on Bakuu. Bakuu: Bakuu on Aserbaidžaani pealinn ning riiklik majandus- ja kultuurikeskus. Kaspia mere suurim sadam. Apsheronmi saare lõunaosas asuv naftatööstuse keskus on tuntud kui "naftalinn". See on ka endise Nõukogude Liidu Taga-Kaukaasia suurim linn. Bakuu koosneb 10 halduspiirkonnast ja 46 linnast, mille pindala on 2200 ruutkilomeetrit. Elanikke on 1,8288 miljonit. Jaanuari keskmine temperatuur on 4 ℃ ja juuli keskmine temperatuur 27,3 ℃. 18. sajandil oli Bakuu Bakuu Khanate pealinn. Tööstuslikku naftatootmist alustati 1870. aastatel. 19. sajandi lõpus sai sellest Taga-Kaukaasia tööstuskeskus ja naftabaas, millel oli 22 peamist nafta rafineerimisbaasi, ja enamik teisi tööstusharusid oli seotud naftaga. 1991. aasta augustis sai sellest pärast iseseisvumist Aserbaidžaani pealinn. Ilovi kivilinnus, 15. sajandist pärit Shirvani palee ja 17. sajandist pärit King Khani palee on hästi säilinud. 2000. aastal loetles UNESCO kultuuripärandina müüridega ümbritsetud Bakuu linna ning kuningas Shirvani palee ja Neitsitorni ning kandis selle "maailmapärandi nimekirja". |