Usbekistan, Usbekistani Vabariigi täisnimi, on sisemaata riik Kesk-Aasias. See piirneb loodes asuva Araali merega ja piirneb Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Afganistaniga. Kogupindala on 447 400 ruutkilomeetrit. Maastik on idas kõrge ja läänes madal. Madalad tasandikud hõivavad 80% kogu pindalast, enamik neist asuvad loodes asuvas Kizilkumi kõrbes. Ida ja lõuna kuuluvad Tianshani mäesüsteemi lääneserva ja Gisar-Alai mäesüsteemi koos kuulsa Fergana ja Zerafshani basseiniga. Territooriumil on äärmiselt rikkalike loodusvaradega viljakad orud. Peamised jõed on Amu Darja, Syr Darja ja Zelafšan. Selles on tugevalt kuiv mandri kliima. Juuli keskmine temperatuur on 26 ～ 32 ℃ ja päevane temperatuur lõunas on sageli kuni 40 ℃; jaanuari keskmine temperatuur on -6 ～ -3 ℃ ja absoluutne miinimumtemperatuur põhjaosas on -38 ℃. Aasta keskmine sademete hulk on tasandikul ja madalikul 80–200 mm ning mägistel aladel 1000 mm, suurem osa neist on koondunud talvel ja kevadel. Usbekistan on tuntud iidne riik "Siiditee" ääres ja tal on Hiinaga "Siiditee" kaudu pikk ajalugu.

Usbeki hõim moodustus 11. – 12. sajandil pKr. 13.-15. Sajandit valitses mongoli tatari Timuri dünastia. 15. sajandil loodi kuningas Shybani juhtimisel Usbeki riik. 1860. ja 70. aastatel liideti osa Usbekistani territooriumist Venemaaga. Nõukogude võim loodi novembris 1917 ja Usbeki Nõukogude Sotsialistlik Vabariik loodi 27. oktoobril 1924 ja ühines Nõukogude Liiduga. Iseseisvus kuulutati välja 31. augustil 1991 ja riik nimetati ümber Usbekistani Vabariigiks.

Riigilipp: see on horisontaalne ristkülik, mille pikkuse ja laiuse suhe on 2: 1. Ülevalt alla on kolm paralleelset laia riba helesinist, valget ja helerohelist ning valge ja helesinise ning helerohelise laia vöö vahel on kaks õhukest punast riba. Helesinise riba vasakul küljel on valge poolkuu ja 12 valget viiekordset tähte. Usbekistanist sai 1924. aastal endise Nõukogude Liidu vabariik. Alates 1952. aastast on vastuvõetud riigilipp sarnane endise Nõukogude Liidu omaga, välja arvatud see, et lipu keskel on lai sinine riba ja üleval ja all kitsas valge riba. Usbekistani riikliku iseseisvuse seadus võeti vastu 31. augustil 1991 ja ülalnimetatud riigilipp kasutati 11. oktoobril.

Usbekistan on Kesk-Aasia kõige suurema rahvaarvuga riik. Selle rahvaarv on 26,1 miljonit (detsember 2004). Sealhulgas 134 rahvusrühma olid usbekid 78,8%, venelased 4,4%, tadžikid 4,9%, kasahhid 3,9%, tatarlased 1,1%, karakalpakid 2,2%, kirgiisid 1%, Korea etniline rühm moodustas 0,7%. Teiste etniliste rühmade hulka kuuluvad Ukraina, Türkmeeni ja Valgevene etnilised rühmad. Enamik elanikke usub islami ja on sunniit. Ametlik keel on usbeki keel (altide perekonna türgi keelte perekond) ja vene keel on lingua franca. Peamine religioon on islam, mis on sunniit, ja teine ​​on ida-õigeusk.

Usbekistanis on palju loodusvarasid ja rahvamajanduse sambatööstused on "neli kulda": kuld, "plaatina" (puuvill), "wujin" (õli) ja "sinine kuld" (maagaas). Majandusstruktuur on siiski üks ja töötlev tööstus on suhteliselt mahajäänud. Usbekistani kullavarud on maailmas neljandal kohal, rikkalike veevarude ja metsa katvuse määraga 12%. Masinatootmine, värviliste metallide, mustmetallide, tekstiili- ja siiditööstus on suhteliselt arenenud.

Kliimavöönd soodustab põllumajandusmajanduse ulatuslikku arengut. Põllumajandusele on iseloomulik niisutatud põllumajanduse jaoks välja töötatud veekaitsealane infrastruktuur. Peamine põllumajandustööstus on puuvilla istutamine ning olulisel kohal on ka merekasvatus, loomakasvatus ning köögivilja- ja puuviljaistutus. Aastane puuvillatoodang moodustab kaks kolmandikku endise Nõukogude Liidu puuvillatoodangust, mis on maailmas neljandal kohal, ja seda tuntakse kui "plaatina riiki". Loomakasvatustööstus on suhteliselt arenenud, peamiselt kasvatatakse lambaid, suhteliselt arenenud on ka serikultuur. Usbekistan on piirkond, mis möödub iidsest "Siiditeest". Kogu riigis on üle 4000 loodus- ja kultuurmaastiku, peamiselt linnades nagu Taškent, Samarkand, Buhhara ja Khiva.

Taškent: Usbekistani pealinn Taškent on Kesk-Aasia suurim linn ning oluline majandus- ja kultuurikeskus. See asub Usbekistani idaosas, Chatkali mägedest läänes, Siri jõe lisajõe Chirchiku oru oaasi keskel 440–480 meetri kõrgusel. Elanikke on 2 135 700 (detsember 2004), neist 80% on venelased ja usbekid. Vähemuste hulka kuuluvad tatari, juudid ja Ukraina. See iidne linn oli iidsetel aegadel oluline ida-läänekaubanduse keskus ja transpordisõlm ning siit möödus kuulus "Siiditee". Vana-Hiinas jätsid Zhang Qian, Fa Xian ja Xuanzang kõik oma jäljed.

Taškent tähendab usbeki keeles "kivilinn". See on nime saanud selle järgi, et see asub sääremägede loopealsetel fännialadel ja millel on tohutult veerisid. See on pika ajalooga iidne linn. Linn ehitati juba teisel sajandil eKr. See oli kuuendal sajandil kuulus oma kaubanduse ja käsitöö poolest ning sellest sai ainus iidse Siiditee läbimise koht. Esimest korda nähti ajalooarvestuses 11. sajandil pKr. Sellest sai müüriga ümbritsetud linn 1865. aastal, elanike arv oli sel ajal umbes 70 000. See oli peamine kaubanduse keskus Venemaaga ja liideti hiljem Venemaa impeeriumiga. Aastal 1867 sai sellest Turkestani Autonoomse Vabariigi halduskeskus. Sellest sai Usbekistani Vabariigi (üks Nõukogude Liidu vabariike) pealinn alates 1930. aastast ja 31. augustil 1991 iseseisva Usbekistani Vabariigi pealinn.