Bosnia ja Hertsegoviina, Bosnia ja Hertsegoviina täielik nimi, asub endise Jugoslaavia keskosas, Horvaatia ja Serbia vahel. Pindala on 51129 ruutkilomeetrit. 4,01 miljoni elanikuga (2004), millest Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon moodustab 62,5% ja Serbia Vabariik 37,5%. Peamised rahvusrühmad on: bosnialased (see tähendab endise lõunaperioodi moslemite etniline rühm), kes moodustavad umbes 43,5% kogu elanikkonnast; Serbia rahvus, mis moodustab umbes 31,2% kogu elanikkonnast; Horvaatia rahvus, umbes 17. 4%. Kolm etnilist rühma usuvad vastavalt islami, õigeusu kirikusse ja katoliiklusesse. Ametlikud keeled on bosnia, serbia ja horvaadi keel. Bosnia ja Hertsegoviina on rikas maavarade, peamiselt rauamaagi, pruunsöe, boksiidi, plii-tsinkimaagi, asbesti, kivisoola, baritiidi jms. Veejõudu ja metsaressursse on palju ning metsaalune pindala moodustab 46,6% kogu Bosnia ja Hertsegoviina territooriumist.

Bosnia ja Hertsegoviina koosneb kahest üksusest, Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonist ning Serbia Vabariigist. Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon koosneb 10 osariigist: Unna-Sana, Posavina, Tuzla-Podrinje, Zenica-Doboj, Bosna-Podrinje, Kesk-Bosnia Osariigid, Hertsegoviina-Neretva, Lääne-Hertsegoviina, Sarajevo, Lääne-Bosnia. Republika Srpskal on 7 linnaosa: Banja Luka, Doboj, Belina, Vlasenica, Sokolac, Srbine ja Trebinje . 1999. aastal loodi Brčko eritsoon, otse riigi alluvuses.

Riigilipp: taustavärv on sinine, muster on suur kuldne kolmnurk ja kolmnurga ühel küljel on rida valgeid tähti. Suure kolmnurga kolm külge sümboliseerivad kolme peamist Bosnia ja Hertsegoviina Vabariigi moodustavat etnilist rühma, nimelt moslemite, Serbia ja Horvaatia etnilisi rühmi. Kuld on päikese sära, mis sümboliseerib lootust. Sinine taust ja valged tähed sümboliseerivad Euroopat ning tähistavad, et Bosnia ja Hertsegoviina on osa Euroopast.

6. sajandi lõpus ja 7. sajandi alguses liikusid mõned slaavlased lõuna poole Balkanile ja asusid elama Bosniasse ja Hertsegoviinasse. 12. sajandi lõpus asutasid slaavlased iseseisva Bosnia vürstiriigi. 14. sajandi lõpus oli Bosnia lõunaslaavlaste võimsaim riik. See sai Türgi valduseks pärast 1463. aastat ja selle okupeeris 1908. aastal Austria-Ungari impeerium. Pärast Esimese maailmasõja lõppu 1918 asutasid lõuna-slaavi rahvad Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi, mis 1929. aastal nimetati Jugoslaavia kuningriigiks. Bosnia ja Hertsegoviina oli selle osa ning jagunes mitmeks haldusprovintsiks. 1945. aastal võitsid kõigi Jugoslaavia rahvusrühmade inimesed antifašistliku sõja ja asutasid Jugoslaavia Föderaalse Rahvavabariigi (1963 nimetati ümber Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderaalseks Vabariigiks) ning Bosniast ja Hertsegoviinast sai Jugoslaavia Liitvabariik. 1992. aasta märtsis korraldas Bosnia ja Hertsegoviina rahvahääletuse selle kohta, kas riik on iseseisev või mitte. Bosnia ja Hertsegoviina pooldas iseseisvust ning serblased olid hääletusele vastu. Pärast seda puhkes Bosnia ja Hertsegoviina vahel kolm ja pool aastat kestnud sõda. 22. mail 1992 ühines Bosnia ja Hertsegoviina ÜRO-ga. 21. novembril 1995 allkirjastasid Ameerika Ühendriikide egiidi all Jugoslaavia Serbia Vabariigi president Milosevic, Horvaatia Vabariigi president Tudjman ning Bosnia ja Hertsegoviina Vabariigi president Izetbegovic Daytoni-Bosnia-Hertsegoviina rahulepingu. Sõda Bosnia ja Hertsegoviinas on läbi.

Sarajevo: Bosnia ja Hertsegoviina (Sarajevo) pealinn Sarajevo on oluline tööstus- ja raudteetranspordikeskus. See oli kuulus Esimese maailmasõja puhkemise (Sarajevo intsident) puhkemise tõttu. Sarajevo asub Sava jõe lisajõe Boyana jõe ülemjooksu lähedal. See on iidne linn, mida ümbritsevad mäed ja kaunid loodused. Selle pindala on 142 ruutkilomeetrit ja elanike arv 310 000 (2002).

Sarajevo on ajaloo jooksul mitu korda nime muutnud ja praegune nimi tähendab türgi keeles "sultani kuberneri palee". See näitab, et Türgi kultuuril on linnale sügav mõju. Aastal 395 pKr, pärast Maximuse lüüasaamist, viis keiser Theodosius I enne oma surma Lääne- ja Idaimpeeriumi vahelise piiri Sarajevo lähedusse, tol ajal oli Sarajevo vaid vähetuntud linn. 15. sajandi lõpus võitis Türgi Ottomani impeerium Serbia, okupeeris Bosnia ja Hertsegoviina ning sundis kohalikke elanikke islami usku pöörduma, muutes mõned elanikud moslemiteks. Samal ajal relvastas Austria-Ungari impeerium serblased ja kasutas neid enda jaoks piiride kaitsmiseks ning alustas sellest ajast sajandeid kestnud lahingut. Ajalooliselt on mööda endise Jugoslaavia keskosa (täpsemalt läbi Bosnia ja Hertsegoviina) kulgevat marsruuti katoliiklased ja õigeusklikud, kristlased ja islam, sakslased ja slaavlased, venelased ja läänlased kõik meeleheitlikult võidelnud. Sarajevo strateegiline positsioon on seetõttu muutunud äärmiselt oluliseks. Aastatepikkused sõjad muutsid selle vähetuntud linna tuntuks linnaks ning sattusid erinevate fraktsioonide vahelise konkurentsi keskmesse ning lõpuks said sellest Bosnia ja Hertsegoviina pealinn.

Sarajevo on iidne linn, millel on kaunis loodus, ainulaadne linnavälimus ja erinevad arhitektuuristiilid. Kuna see on ajaloos mitu korda omanikku vahetanud, on erinevad valitsejad toonud linna igasuguseid etnilisi tavasid ja religioone, muutes selle Ida ja Lääne majanduskultuuri ristumiskohaks ning järk-järgult arenenud linnaks, mis seguneb ida ja lääne vahel. . Linnas on nii 19. sajandi Austria stiilis punakaid hooneid, idamaade stiilis paviljone kui ka türgi stiilis käsitöökodasid.

Kesklinn on enamasti klassikalised ehitised Austria-Ungari impeeriumi ajastust. Katoliku kirikud, õigeusu kirikud ja tornidega islamistlikud mošeedetornid on linnas kooskõlastatud. Sarajevo moslemi elanikkond moodustab üle kolmandiku, mis teeb sellest moslemite elukoha. Seetõttu on Sarajevo tuntud kui "Euroopa Kairo" ja "Euroopa moslemipealinn". Linnas on üle 100 mošee, nende seas vanim on 16. sajandil ehitatud Archi-Hislu-Beki mošee. Linnas asuvas muuseumis on ka kuulus heebreakeelne käsikiri "Hagada", mis on haruldased säilmed, näiteks mitmesugused legendid ja anekdoodid, mida tsiteeriti siis, kui judaism "piiblit" seletas. Pärast sõda Bosnias ja Hertsegoviinas tekkinud tugev islami õhkkond tekitab mõnikord Lähis-Idas araabia maailmas tunde. See ainulaadne stiil erineb ilmselgelt teistest traditsioonilistest Euroopa linnadest, nii et Sarajevot tuntakse nüüd kui Euroopa Jeruusalemma.

Lisaks on Sarajevo ka maismaatranspordi keskus ning Bosnia ja Hertsegoviina majandus- ja kultuurikeskus. Peamised tööstusharud hõlmavad elektriseadmeid, autotööstust, metallitöötlust, keemiat, tekstiili, keraamikat ja toiduainete töötlemist. Linnas on ka ülikool ja mitu haiglat koos mäetööstuskooli, polütehnikumi, teaduse ja kaunite kunstide kooliga.