Türgi asub Aasias ja Euroopas Vahemere ja Musta mere vahel, kogupindalaga umbes 780 576 ruutkilomeetrit. Piirneb idas Iraani, kirdes Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani, kagus Süüria ja Iraagi, loodes Bulgaaria ja Kreeka, põhjas Musta mere ning läänes ja edelas üle Vahemere Küprosega. Rannajoon on 3518 kilomeetrit pikk. Rannikualal valitseb subtroopiline Vahemere kliima ning sisemaa platoo läheb üle troopilisele rohumaale ja kõrbe kliimale.

Ülevaade

Türgi, Türgi Vabariigi täielik nimi, asub Aasias ja Euroopas ning asub Vahemere ja Musta mere vahel. Suurem osa territooriumist asub Väike-Aasia poolsaarel ja Euroopa osa asub Balkani poolsaare kagus. Riigi kogupindala on umbes 780 576 ruutkilomeetrit. Piirneb idas Iraani, kirdes Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani, kagus Süüria ja Iraagi, loodes Bulgaaria ja Kreeka, põhjas Musta mere ning läänes ja edelas üle Vahemere Küprosega. Bosporuse ja Dardanellid, aga ka kahe väina vaheline Marmara meri on ainsad veeteed, mis ühendavad Musta merd ja Vahemerd ning nende strateegiline asukoht on väga oluline. Rannajoon on 3518 kilomeetrit pikk. Maastik on idas kõrge ja läänes madal, enamasti platood ja mäed, kitsad ja pikad tasandikud on ainult piki rannikut. Rannikualad kuuluvad subtroopilisse Vahemere kliimasse ning sisemaa platoo läheb üle troopilistele rohumaadele ja kõrbekliimale. Temperatuuride vahe on suur. Aasta keskmine temperatuur on vastavalt 14-20 ℃ ja 4-18 ℃. Aasta keskmine sademete hulk on Musta mere ääres 700–2500 mm, Vahemere ääres 500–700 mm ja sisemaal 250–400 mm.

Türgi haldusjaotused on jaotatud provintsideks, maakondadeks, aleviteks ja küladeks. Riik on jagatud 81 provintsiks, umbes 600 maakonnaks ja enam kui 36 000 külaks.

Türklaste sünnikodu on Altai mäed Hiinas Xinjiangis, mida ajaloos tuntakse türklastena. 7. sajandil hävitas Tang Ida- ja Lääne-Türgi khaaniriigid järjest. 8. - 13. sajandil liikusid türklased läände Väike-Aasiasse. Ottomani impeerium loodi 14. sajandi alguses. 15. ja 16. sajand jõudsid oma hiilgeaega ning selle territoorium laienes Euroopasse, Aasiasse ja Aafrikasse. See hakkas langema 16. sajandi lõpus. 20. sajandi alguses sai sellest Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa poolkoloniaalne koloonia. 1919. aastal käivitas Mustafa Kemal riikliku kodanliku revolutsiooni, 1922 alistas ta sissetunginud välisarmee ja asutas 29. oktoobril 1923. Türgi Vabariigi. Kemal valiti presidendiks. 1924. aasta märtsis kaotati Osmanite kaliifi (endise islami juhi monarhi) troon.

Riigilipp: see on ristkülikukujuline, pikkuse ja laiuse suhtega 3: 2. Lipp on punane, valge poolkuu ja valge viieharuline täht lipumasti küljel. Punane sümboliseerib verd ja võitu; poolkuu ja täht sümboliseerivad pimeduse ärajuhtimist ja valguse avamist. Samuti sümboliseerib Türgi rahva usku islami ning õnne ja õnne.

Türgis elab 67,31 miljonit inimest (2002). Türklased moodustavad üle 80% ja kurdid umbes 15%. Türgi keel on riigikeel ja üle 80% riigi elanikkonnast on türgi keel, lisaks kurdi, armeenia, araabia ja kreeka keelele. 99% elanikest usub islami.

Türgi on traditsiooniline põllumajandus- ja loomakasvatusriik, hea põllumajandusega, põhiliselt isemajandav teravilja, puuvilla, köögiviljade, puuviljade, liha jms osas ja põllumajandustoodangu väärtus moodustab kogu rahva Umbes 20% SKPst. Põllumajanduslik elanikkond moodustab 46% kogu rahvastikust. Põllumajandustoodete hulka kuuluvad peamiselt nisu, oder, mais, suhkrupeet, puuvill, tubakas ja kartul. Toit ja puuvili võivad olla isemajandavad ja eksporditavad. Ankara vill on kuulus kogu maailmas. Rikas maavarade, peamiselt boori, kroomi, vase, raua, boksiidi ja kivisöe poolest. Booritrioksiidi ja kroomimaagi varud on vastavalt umbes 70 miljonit ja 100 miljonit tonni, mis mõlemad kuuluvad maailma tippude hulka. Söevarud on umbes 6,5 miljardit tonni, peamiselt pruunsüsi. Metsa pindala on 20 miljonit hektarit. Nafta ja maagaas on aga defitsiit ja neid tuleb importida suures koguses. Tööstusel on kindel alus ning tekstiili- ja toidutööstus on suhteliselt arenenud. Peamised tööstussektorid hõlmavad terast, tsementi, mehaanilisi ja elektrilisi tooteid ning autosid. Lääneranniku tööstus- ja põllumajanduspiirkonnad on väga arenenud ning idas asuvad sisemaad on liikluses blokeeritud ja tootlikkuse tase on suhteliselt mahajäänud. Türgil on ainulaadsed turismiressursid. Ajaloolised paigad on selle territooriumil täpilised, sealhulgas Artemise tempel, Seitse maailmaime, Istanbuli ajaloolised linnad ja iidne Efesose linn. Turism on muutunud Türgi rahvamajanduse üheks oluliseks alustalaks.

Peamised linnad

Ankara: Ankara on Türgi pealinn, riik Euroopa ja Aasia vahetusel. See asub Väike-Aasia poolsaarel Anatoolia platoo loodeosas.See on platoolinn umbes 900 meetri kõrgusel merepinnast. Ankaral on pikk ajalugu, mis ulatub iidsesse sajandisse. Mõned ajaloolased usuvad, et juba 13. sajandil eKr ehitasid heti rahvas Ankarasse lossi, mida nimetati "Ankuva" ehk selle diakriitiline "Angela". Teine legend usub, et selle linna ehitas umbes 700 eKr Früügia kuningas Midas ja kuna ta leidis sealt rauast ankru, sai sellest linna nimi. Pärast mitut muudatust sai sellest "Ankara".

Istanbul: Türgi ajalooline linn Istanbul (Istanbul) asub Balkani poolsaare idapoolses otsas, lämmatades Musta mere. See on Türgi suurim linn ja sadam, kus elab üle 12 miljoni elaniku (2003 aasta). Euroopa ja Aasia piirina läbib Bosporuse väin linna, jagades selle iidse linna kaheks ja Istanbulist on saanud ainus linn maailmas, mis ületab Euroopat ja Aasiat. Istanbul asutati 660 eKr ja seda nimetati tol ajal Bütsantsiks. Aastal 324 pKr kolis Rooma impeeriumi Konstantinus Suur oma Rooma pealinna ja muutis oma nime Konstantinoopoliks. Aastal 395 pKr sai Konstantinoopolist pärast Rooma impeeriumi lagunemist Ida-Rooma impeeriumi (tuntud ka kui Bütsantsi impeerium) pealinn. 1453. aastal pKr vallutas Türgi sultan Mohammed II linna ja hävitas Ida-Rooma. See sai Ottomani impeeriumi pealinnaks ja nimetati ümber Istanbuliks, kuni Türgi Vabariik loodi 1923. aastal ja kolis Ankarasse.

13. sajandi alguses, kui ristisõdijad ründasid, põletati see iidne linn maha. Tänapäeval on linnapiirkond laienenud Bosporuse idarannikul Kuldsarvest ja Uskdarist põhja poole. Kuldsarvest lõuna pool asuvas Istanbuli vanalinnas on endiselt linnamüür, mis eraldab poolsaarel asuvat linna mandrist. Pärast viimaste aastate munitsipaalehitust on Istanbuli linnapilt muutunud värvikamaks, sealhulgas väina ääres looklevad iidsed tänavad, avara ja sirge Türgi avenüü, Iseseisvuse avenüü ning mõlemal pool avenüüd seisvad moodsad hooned. Taeva all kumab mošee minarett, punase katusega gooti arhitektuur ja antiiksed islamimajad on põimunud, kaasaegne Intercontinental hotell ja Vana-Rooma Theodosiuse sein täiendavad üksteist. Ligi 1700 aastat kestnud pealinna ajalugu on Istanbuli jätnud värvilised kultuurimälestised. Linnas on üle 3000 suure ja väikese mošee, mida linnas saavad kasutada 10 miljonit moslemit. Lisaks on linnas üle 1000 kõrguva minareti. Istanbulis on seni, kuni ringi vaatate, alati erineva kujuga minarette. Seetõttu on linn tuntud ka kui "Minaret City".

Istanbulist rääkides mõtlevad inimesed loomulikult maailma ainsale Bosporuse sillale, mis ulatub Euroopast ja Aasiast. Selle majesteetlik rüht, kaunid väinad ja kuulsad aastatuhande mälestusmärgid muudavad Istanbuli maailmakuulsaks turismiobjektiks. Bosporuse sild ehitati 1973. aastal. See ühendab väinaga jagatud linnu ning ühendab ka kahte Euroopa ja Aasia mandrit. See on ainulaadne rippsild kogupikkusega 1560 meetrit. Välja arvatud mõlema otsa terasraam, pole keskel muule. Mööduda võivad erinevat tüüpi laevad. See on Euroopa suurim ja maailmas suuruselt neljas rippsild. Öösel on sillal tuled eredad, eemalt vaadates tundub taevas lohe võrk. Lisaks on linn uute ja vanade linnade ühendamiseks ehitanud ka Galata silla ja Ataturki silla.