Afganistani pindala on 652 300 ruutkilomeetrit. See asub Lääne-Aasia, Lõuna-Aasia ja Kesk-Aasia ristumiskohas. See on oluline geograafiline asukoht Põhja ja Lõuna vahelise transpordi jaoks. See piirneb põhjas Türkmenistani, Usbekistani ja Tadžikistaniga, kitsas riba väljaulatuvast kirdest piirneb Hiinaga, ida ja kagu piirneb Pakistaniga ning läänepoolne piir Iraaniga. Territoorium on mägine, platood ja mäed hõivavad 4/5 riigi pindalast.Põhja ja edelas on enamasti tasandikud ning edelas on kõrbeid. Kontinentaalne kliima muudab riigi kuivaks ja vähem vihmaseks, suurte aastaste ja päevaste temperatuurierinevuste ning ilmsete aastaaegadega.

Afganistani pindala on 652 300 ruutkilomeetrit. Lääne-Aasia, Lõuna-Aasia ja Kesk-Aasia ristumiskohas asuv oluline geograafiline asukoht on peamine ühenduslüli Põhja ja Lõuna vahel. See piirneb põhjas Türkmenistani, Usbekistani ja Tadžikistaniga, kitsas väljaulatuva kirdega riba piirneb Hiinaga, ida ja kagu piirneb Pakistaniga ning läänepoolne piir Iraaniga. Territoorium on mägine, platood ja mäed hõivavad 4/5 riigi pindalast, põhjas ja edelas on enamasti tasandikud ning edelas on kõrbed. Keskmine kõrgus on 1000 meetrit. Riigi suurim Hindu Kushi mäeahelik kulgeb kirdest edelasse diagonaalselt. Peamised jõed on Amu Darja, Helmand, Kabul ja Harirud. Kontinentaalne kliima muudab riigi kuivaks ja vähem vihmaseks, suurte aastaste ja päevaste temperatuurierinevuste, ilmsete aastaaegade, talvel tugeva külma ja ülipalava suvega.

Afganistan on jagatud 33 provintsiks, provintside alla jäävad maakonnad, ringkonnad, alevid ja külad.

Enne 15. sajandit oli Afganistan Euroopa, Lähis-Ida ning India ja Kaug-Ida vahelise kaubanduse ja kultuurivahetuse keskus. Pärast seda, kui 15. sajandi lõpus avati meretee Euroopast Indiasse, suleti Afganistan. 1747. aastal ajas afgaani rahvas võõrad sissetungijad minema ja rajas iseseisva ja kunagi võimsa Afganistani kuningriigi, saades moslemiriigiks, mis oli Otomani impeeriumi järel teisel kohal. 1878. aastal tungis Suurbritannia teist korda Afganistani ja kirjutas Afganistaniga alla Gandamaki lepingule ning Afganistan kaotas diplomaatilise võimu. 1895. aastal sõlmisid Suurbritannia ja Venemaa lepingu Pamiiri piirkonna privaatseks jagamiseks ja Vakhani piirkonna määramiseks Suurbritannia-Vene puhvertsooniks. 1919. aastal saavutas Afganistani rahvas iseseisvuse pärast kolmanda Briti sissetungi alistamist. 1978. aasta aprillis käivitas Afganistani Rahvavabariigi Demokraatlik Partei valitsuse kukutamiseks sõjalise riigipöörde ja muutis selle nime Afganistani Demokraatlikuks Vabariigiks. Nõukogude armee tungis Afganistani 1979. aastal. 1987. aasta novembris tegi Afganistanis asuv suur Loya Jirga otsuse muuta Afganistani Demokraatliku Vabariigi nimi ametlikult Afganistani Vabariigiks. 15. veebruaril 1989 oli Nõukogude Liit sunnitud oma väed Afganistanist välja viima. 28. aprillil 1992 nimetati riik Afganistani Islamiriigiks. 1997. aasta oktoobris nimetati riik ümber Afganistani islami emiraadiks. 2004. aasta novembris valiti Karzai absoluutse eelise abil esimeseks demokraatlikult valitud presidendiks Afganistani ajaloos.

Riigilipp: 5. veebruaril 2002 võttis Afganistan vastu uue riigilipu. Uus riigilipp kujundati kooskõlas 1964. aasta Afganistani põhiseadusega ning see koosneb mustadest, punastest ja rohelistest ribadest ning Afganistani riigiembleemist.

Afganistani elanike arv on umbes 28,5 miljonit (hinnanguliselt 2004. aasta juulis). Nende seas on puštuunid 38–44%, tadžikid 25% ning seal on üle 20 etnilise vähemuse, sealhulgas usbeki, hazara, türkmeeni, Baluch ja Nuristan. Ametlikud keeled on pastu ja dari (see tähendab pärsia) ning muud kohalikud keeled hõlmavad usbeki, balohhi, türgi jne. Rohkem kui 98% elanikest usub islami, millest 90% on sunniidid ja ülejäänud šiiidid.

Afganistan on mahajäänud põllumajandus- ja loomakasvatusriik. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon loetles selle 1971. aastal maailma vähim arenenud riikidena. Aserbaidžaani maavarad on suhteliselt rikkad, kuid neid pole veel täielikult välja arendatud. Praegu hõlmavad tõestatud ressursid peamiselt maagaasi, kivisütt, soola, kroomi, rauda, ​​vaske, vilgukivi ja smaragde. Aastatepikkuse sõja tõttu on Afganistani tööstusbaas kokku varisenud. Peamiselt kergetööstus ja käsitöö, sealhulgas tekstiil, väetised, tsement, nahk, vaibad, elektrienergia, suhkru ja põllumajandustoodete töötlemine. Käsitööstus moodustab umbes 42% tööstustoodangu väärtusest. Põllumajandus ja loomakasvatus on Afganistani rahvamajanduse peamised alustalad. Põllumajanduse ja loomakasvatuse elanikkond moodustab 80% kogu riigi elanikkonnast. Haritav maa on vähem kui 10% riigi kogu maa-alast. Peamiste kultuuride hulka kuuluvad nisu, puuvill, suhkrupeet, kuivatatud puuviljad ja erinevad puuviljad. Peamised loomakasvatussaadused on rasvasabad lambad, veised ja kitsed.

Peamised linnad

Kabul: Kabul on Afganistani pealinn, Kabuli provintsi pealinn ja Afganistani suurim linn. See on kuulus linn, mille ajalugu on olnud üle 3000 aasta ja millest sai pärast 1773. aastat Afganistani pealinn. "Kabul" tähendab Sindhis "kaubanduskeskust".

Kabul asub Afganistani idaosas, Hindu Kushi mäe lõunajalal, orus 1800 meetri kõrgusel. Maastik on ohtlik ja ümbritsevaid mägesid ümbritsevad U-kujulised mäed. Kabuli jõgi voolab läbi kesklinna ja jagab Kabuli linna kaheks: vanalinn on lõunakaldal ja uus linn põhjakaldal. Uus linn on suhteliselt jõukas. Enamik äripiirkondi, paleed, ametlikud elukohad ja kõrgema klassi elamud on koondunud siia. Linnas on palju paleesid, kuulsamad on Gulhana palee, Dirkusa palee, Saladati palee, Roosi palee ja Dar Aman Palee jne Dar Amani palee on parlamendi ja valitsuse osakondade asukoht.

Kabuli kesklinnas Maywandi tänaval on roheline Maywandi monument, mida ümbritseb neli suurtükki. Linna ümbritsevatel mäenõlvadel on külluses kivimägesid, iidseid torne, iidseid hauakammeid, iidseid linnuseid, islami kirikuid ja templeid. Kuulsamad on Shahidu Shamshirah tempel, Paabeli mausoleum, kuningas Mohammed Dinard Shah mausoleum, rahvusmuuseum, arheoloogiamuuseum jne. Linna lõunaosas asuv pühapaik "Zah" on islami katusekujuline ehitis ja see on islami šiia sekti asutaja Ali elukoht. Pühakojast umbes 30–40 meetri kaugusel on tohutu kivi. Keskel on lõhestatud umbes 2 meetri pikkune ja ühe meetri laiune suur õmblus. Legendi järgi on see Ali mõõga poolt jäetud püha reliikvia, mis rahnu lõhestab.